6 soovitust selleks, et kevad ja tegevused õues tooks ikka rõõmu

Kas tahaksid ratta välja tuua ja selle aasta esimese sõidu teha? Enne sadulasse hüppamist tasub viia kaherattaline sõber jalgrattapoodi ja lasta üle kontrollida, kas ta on ka sõiduvalmis. Regulaarne ülevaatus aitab välja selgitada, kas pidurid, rattad ja juhtraud kõik korralikult töötavad.

Sama puudutab ka kõiki teisi liikumisvahendeid – olgu siis tegemist rulluiskude, rula või isegi elektritõukerattaga. Enne esimesele sõidule asumist võiks ohutuse huvides nende seisukorra üle kontrollida. Mõni eelmisel hooajal lahendamata jäänud probleem võib ju olla meelest läinud.

Ja lõpuks – sõiduvarustuse hulka kuuluvad kindlasti ka kaitsekiiver ja põlvekaitsmed (rulluiskude ja rula puhul). Kui Sul neid veel pole, on aeg midagi ette võtta. Kiivri kandmine vähendab oluliselt raskete vigastuste ohtu, eriti kui sõita konarlikul pinnasel või rahvarohketes paikades.

Kui külma talve asemel on käes soe ja päikesepaisteline kevad, tormame kohe õhinal õue kõikvõimalikke asju ette võtma. Kuid targem on siiski alguses ettevaatlik olla ja oma võimeid objektiivselt hinnata, et tegevused õues rõõmu asemel muret ei tooks.

Ühest küljest võib siin-seal olla ikka veel libe või mudane, mis võib rattaga sõites või isegi jalgsi liikudes ohtlik olla. Seega on oluline liikuda aeglaselt või mõõduka kiirusega ja vajaduse korral peatusi teha.

Teisest küljest on nii mõnigi meist end talvel vähem liigutanud ja võivad füüsilise tegevusega taas alustades end ebakindlalt tunda. Sellepärast on tähtis korralik soojendus, aeglane algus ja tasapisi koormuse suurendamine, et vältida kukkumist, üle pingutamist või vigastusi.

Pole ime, et kevade ilusat ilma tahavad nautida teisedki. Tänavad muutuvad rahvarohkemaks, sest ka need, kes muidu veetsid aega kodus, eelistavad nüüd tulla välja, et suhelda ja ka liikuda.

Seda arvestades tasub olla teiste liiklejate suhtes kannatlik ja lugupidav. See puudutab nii autojuhte kui ka väiksemate liiklusvahendite kasutajaid.

Rahvarohketes piirkondades sõitmine tahab harjutamist. On rattureid ja rulluisutajaid, kes ei tunne end kohe kindlalt ega suuda pärast talvist pausi sujuvat tempot hoida. Õnnetuste vältimiseks tasub tuletada meelde ka liikluseeskirjad ja head tavad.

Kui taevas on lõpuks ometi sinine ja selge, tekib kiusatus kohe terve päev päikese käes veeta. Ja miks ka mitte, kui oled mõelnud ka oma naha kaitsmisele ja päikesekreemi peale pannud.

UV-kiirgus on isegi jahedatel ja tuulistel kevadpäevadel tugev ning ilma kaitseta on lihtne päikesepõletust saada. Võid ju muidugi ka pikki varrukaid ja pikki pükse kanda, kuid sellest ei pruugi piisata.

Isegi kui kavatsed vaid pool tundi otsese päikese käes viibida, tuleks kasutada päikesekreemi, mille kaitsefaktor SPF on vähemalt 30. Ja vähemalt iga 2 tunni tagant võiks püüda varju otsida. Samuti ei tasu unustada päikeseprille, aga ka mütsi või kiivrit, mis kaitsevad lisaks putukate ning ülekuumenemisest tekkiva peavalu eest.

Talvega võib jääda veidi unarusse harjumus juua piisavalt vett, kuid soojade ilmadega muutub see taas oluliseks. Soe ilm ja füüsilised tegevused õues suurendavad oluliselt veevajadust.

Hea oleks kanda veepudelit alati kaasas ja võtta väike lonks juba enne, kui suur janu tekib. Higistamise korral on vaja taastada veelgi suurem kogus kaotatud vedelikku.

Vesi ei lase tekkida veekaotusest põhjustatud väsimust, reguleerib kehatemperatuuri ja tagab keha normaalsed funktsioonid. Intensiivse liikumise ajal võiks juua mineraalvett, mis aitab taastada higistamisega kaotatud elektrolüüte ja hoida organismis optimaalset tasakaalu.

Kevadilm võib olla üsna riukalik. Päikese käes on palav ja varjus jällegi päris jahe. Hommikul võib olla palju külmem kui päeval.

Seega, kui plaanid tunde väljas veeta, siis tasuks kaasa võtta ka riideid. Hommikul võid vajada kergemat jopet ja õhtul lisaks sellele sooja kampsunit.

Kaasa võiks pakkida ka lisasokipaari, juhuks kui jalad peaksid kevadise matka käigus märjaks saama või kui lihtsalt hakkab külm. Üldiselt on hea eelistada õhku läbilaskvaid ja veekindlaid riideid, et tegevused õues oleks mõnusalt mugavad ning veedetud aeg turvalisem ja meeldivam.

Kaunis kevadilm võib vahel ajada pea sassi ja panna meid ettevaatamatult käituma. Põrkudes selle tõttu mõne ootamatusega, piirdub see loodetavasti üksnes adrenaliinipuhangu – ehmatusega. Siiski võivad vahel tagajärjed ka hullemad olla – nihestus, luumurd või nakatunud putuka hammustus.

Kui juhtub midagi ootamatut, on hea teada, et Sa ei pea olukorraga üksi hakkama saama. Ifi õnnetusjuhtumikindlustusega pole tarvis muretseda suurte raviarvete ega terviseprobleemidega seotud kahjude pärast.

Kindlustuskaitse alla kuuluvad kulud ja õnnetusjuhtumid olenevad valitud kindlustuspaketist. Pole tähtis, kas kaitset vajab laps, täiskasvanu või eakas inimene – Ifil on kõigi jaoks lahendus olemas. Kahjust saad hõlpsasti teatada Ifi iseteeninduses või mobiiliäpi If Mobile Baltics abil.