Soovid turvatunnet, et kui Sinu või pereliikmega midagi peaks juhtuma, oleks olemas plaan B ja elu ei jääks seisma?
Nii elu- kui ka õnnetusjuhtumikindlustuse mõte on aidata peresid ootamatuste puhul, mis võivad tabada neid, kes hoolitsevad pere rahalise toimetuleku eest.
Millele võiksid mõelda, et Sul oleks meelerahu ja teadmine, et oled ootamatuste puhul kaitstud?
Soovides kindlustada enda ja oma pere toimetulekut ka juhul, kui tervisemure peaks elu rööpast välja lööma, tekib arusaadavalt küsimus, millist kaitset Sa vajad.
Vahest on Sinu töö iseloom selline, et sooviksid tõhusamat kaitset või oled aktiivne osalema erinevates tegevustes, kus võib olla vigastuste oht? Näed, et lapsed ei püsi pudeliski ning tahaks meelerahu, et saad õnnetuse korral pakkuda neile kiiret ja parimat abi? Või vajad laiemat turvatunnet – mis iganes ka juhtuks, on pere kaitstud ja tuleb ootamatustes toime?
See annab igale kindlustatule kaitse puhuks, kui õnnetuse tagajärjel peaks tekkima püsiv puue või juhtub kõige hullem – inimene hukkub.
Õnnetusjuhtumikindlustusest on loomulikult abi, kui Sinu või mõne pereliikmega juhtub õnnetus, mille tagajärjel on vaja katta kulud ravile ja taastumisele, teha suuremaid väljaminekuid oma elu ümberkorraldamisele või kui pere kaotab neile olulise sissetuleku. Samuti saad ennast või lähedasi kaitsta eluohtlike haiguste ja seisundite puhuks.
Ligi pooled õnnetused, mille tagajärjel saab inimene vigastada, juhtuvad kodus. Allikas: Tervise Arengu Instituut
2022. aastal sai Eestis liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada 1920 ja hukkus 50 inimest. Jalakäijaõnnetustes oli vigastatuid 2245, hukkus 96. Allikas: Transpordiamet
2021. aastal sai tööõnnetuses kannatada 3887 ja hukkus 13 inimest. Allikas: Statistikaamet
Õnnetusjuhtumikindlustus on nagu kasko iseendale. Kui autoomanik teeb lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele oma autole ka kasko, on tal kindlustunne , et kui tema autoga juhtub midagi ootamatut – juhuslik kivi rikub esiklaasi, teele hüppab metsloom, libedaga või mõne ootamatuse tõttu sõidab auto teelt välja – ning sõiduk saab kahjustatud, aitab kaskokindlustus nende kuludega toime tulla.
Õnnetusjuhtumikindlustus pakub sarnast turvatunnet inimestele. Näiteks ootamatu kukkumine, mis lõppeb luumurruga, võib Sind üsna pikaks ajaks töölt eemale jätta ning korralik taastusravi ja pikaajaline paranemine tekitab täiendavaid kulusid, sageli ka augu sissetulekutesse. Õnnetusjuhtumikindlustus aitab nende kuludega toime tulla.
Tööreisil viibides juhtus Markusega midagi ootamatut – autost väljudes astus ta nii õnnetult, et murdis jalaluu. Tagasi kodus tuli ette võtta korralik ravi. Saatekiri ortopeedile oli käes, ent vastuvõtuaegu polnud näha mitme kuu ulatuses. Raviga tuleb aga sellise trauma puhul alustada viivitamatult! Nii pöördus Markus eraarstiabi poole ja sai spetsialisti vastuvõtule juba paari päeva pärast. Loomulikult oli vaja teha röntgen, fikseerida murd korralikult. Murru paranedes oli vaja ka taastusravi, et jalg taas korralikult liikuma hakkaks.
Sellisteks kulutusteks on raske valmis olla. Keerulisemaks teeb tavaliselt olukorra seegi, et vigastuse tõttu tuleb töölt pikemalt eemal viibida. Õnnetusjuhtumikindlustus oli siin Markusele suureks toeks. Ravikulude kaitse tagas selle, et kindlustus hüvitas kulutused eraarstiabile, hilisemale taastusravile ja ka abivahendile – ortoosile. Lisaks maksis kindlustus päevaraha töölt eemal viibitud aja eest, mis oli suureks toeks ajal, kui töötasu ei jooksnud tavapäraselt. Kui Markus oleks valinud ka valuraha kaitse oma kindlustusele, olnuks abi veelgi tõhusam, et katta kõiki tervenemise ajal tekkinud lisakulutusi näiteks transpordile.
Õnnetus ei hüüa tulles ja võib tavapärase elu pikaks ajaks rütmist välja lüüa. Seepärast tasub õnnetusjuhtumikindlustuse peale mõelda kõigil.
Tõsiselt võiks õnnetusjuhtumikindlustust kaaluda inimesed, kelle pere sõltub tema sissetulekust, kes on seotud pikaajaliste laenudega ja puuduvad piisavad säästud, et ootamatustega toime tulla. Õnnetusjuhtumikindlustuse abil saavad lähedased võimaldada kindlustatud inimesele kiiremat või paremat ravi (erakliinikus), surmajuhtumi puhul aitab see aga lähedastel jätkata niigi raskel hetkel oma igapäevast elu, muretsemata lisaks rahaliste raskuste pärast. Nii on neil aega kohaneda muutunud olukorraga ning teha vajadusel muudatusi elukorralduses (vahetada eluaset, tööd vms).
Aktiivse eluviisiga inimestele sobib õnnetusjuhtumikindlustus hästi just seetõttu, et valuraha ja päevaraha makstakse ka kergemate vigastuste puhul, mis võivad tekkida näiteks sportides. Kui hästi läheb, pole vigastus selline, et peaksid töölt pikemaks ajaks eemale jääma. Küll aga võib juhtuda, et vajad abivahendeid liikumiseks (ortoos, kargud vmt) või et Sul ei ole võimalik mõnda aega ise autot juhtida. Hüvitis aitab siis katta kulud abivahenditele või ka transpordile.
Ka lastega on õnnetused varmad juhtuma. Energiast pakatavad lapsed jõuavad igale poole – ronima, hüppama, jooksma, ratta või rulluiskudega sõitma, lihtsalt mürama + veel sadu tegemisi, mida ei jõua loetleda. Pisut ettevaatamatust ja tähelepanematust ning õnnetus võibki käes olla. Ifi õnnetusjuhtumikindlustuse saad vormistada kogu perele. Nii saad näiteks õnnetusest taastumise ajal pakkuda lapsele valuraha abil midagi, mis aitab vähemalt tuju üleval hoida.
Lihtsustatult võib õnnetused, millele õnnetusjuhtumikindlustus kaitset pakub, jagada kahte gruppi:
Ifi õnnetusjuhtumikindlustuse leping sisaldab alati püsiva puude ja surmajuhtumi kaitset. Lisaks saab juurde valida valuraha, raviteenuse, päevaraha ja eluohtlike haiguste kaitse.
Surmajuhtumi- ja püsiva puude kindlustussumma valikul tuleks arvestada pere laenukoormusega või 3–5 aasta sissetulekuga. Laste puhul soovitame kindlustussumma valikul lähtuda sisetundest, kuid mõistlik on valida võimalikult suur kindlustussumma, et püsiva puude korral saaksite pakkuda lapsele parimat võimalikku ravi ja hoolt. Oluline on siin meeles pidada, et õnnetuse tõttu tekkinud püsiva puude korral ei maksta välja kogu kindlustussummat – hüvitise suurus oleneb puude raskusastmest ja tasumisele kuulub vastav protsent kindlustussummast.
Valuraha on ühekordne hüvitis, mida makstakse siis, kui õnnetusest taastumine võtab aega vähemalt 7 päeva. Kindlustussumma valikul on oluline meeles pidada, et õnnetusjuhtumi korral ei maksta välja kogu kindlustussummat. Hüvitise suurus oleneb vigastuse raskusastmest ja tasumisele kuulub vastav protsent kindlustussummast.
Raviteenuse kaitse annab võimaluse kasutada vajadusel tasulisi raviteenuseid, et abi ja õnnetusest taastumine oleks võimalikult kiire. Kindlustussummaks on võimalik valida kuni 15 000 eurot aastas. Hüvitist makstakse vastavalt reaalsetele ravikuludele. Raviteenuse kaitse puhul on oluline meeles pidada, et hüvitise taotlemisel tuleb esitada raviga seotud kuludokumendid.
Päevaraha on mõeldud töötavale inimesele, kes on õnnetuse tagajärjel vähemalt 7 päeva haiguslehel. See annab lisaks riiklikule haigushüvitisele võimaluse saada hüvitist aja eest, kui Sul pole õnnetuse tõttu võimalik tööl käia ja seega kaotad töötasus. Eriti hea on teada, et If Kindlustus maksab esimese 4 päeva eest päevaraha topeltsummas!
Kaitsete valikul mõtle läbi ja kontrolli, et Sinu jaoks vajalikud kaitsed on poliisil olemas.
Kui Sul tekkis lisaküsimusi või soovid enne kindlustuslepingu sõlmimist konsulteerida meie spetsialistiga, helista kindlustustelefonil 777 1211 või saada e-kiri aadressil info@if.ee.