7 näpunäidet, kuidas end talvel õnnetustest hoida

Lisaks lumes hullamise mõnudele ja hubasele toasoojusele toob talv endaga kaasa ka keerulised ilmaolud. Libedad kõnniteed, jäised maanteed ja tugev tuul on kõige levinumad talviste õnnetuste põhjustajad. Ehkki keegi meist pole 100% kaitstud, saame õnnetuste ärahoidmiseks siiski ise üht-teist ette võtta. Ja et hing oleks rahulikum, pehmendab õnnetusjuhtumikindlustus koheva padjana valusaid talveaja vopse.

1. Soojad riided

Vahest oled tuttav skandinaavlaste mõtteteraga „Pole olemas halba ilma, on vaid valed riided.“ Tõepoolest, ilmale vastav riietus on väga oluline, et tunneksid end ka suure külmaga hästi, lisaks aitab see hoida tervist ja vältida õnnetusi.

Kihiline riietus. Alusta niiskust tõrjuva aluskihiga, mis hoiab higi nahapinnast eemal. Lisa soojendav kiht ja lõpeta vee- ning tuulekindla väliskihiga, mis kaitseb Sind sademete ja tuule eest.

Sobiv peakate. Pea kaudu läheb kaotsi rohkesti soojust, seega on väga oluline kanda talvel mütsi. Vali selline peakate, mis kaitseks ka kõrvu külma eest. Samuti on mütsist on abi sellistel õnnetutel (kuid mitte väga harvadel) juhtudel, kui katuselt sajab ootamatult alla lumekamakas või jääpurikas.

Sobivad jalanõud. Vali soojad ja veekindlad saapad, mille tallad on hea haarduvusega ja hoiavad Sind jäisel pinnal libisemast. Kui Sul tuleb kõndida väga jäistel teedel, võiksid õnnetuste vältimiseks kasutada jäänaelikuid või libisemiskindlaid jalatsikatteid.

Sall või soe kaelus aitab katta jope kaelaaugu ja ei lase külmal õhul krae vahele pääseda. Ka annab sall juurde ühe sooja hoidva kihi.

Termosokid ja labakud. Hoia jalad soojad ja kuivad paksude termo- või villaste sokkidega. Kätte pane voodriga kindad või labakud, et käedki püsiksid soojad.

Õhku läbilaskvad kangad. Kuigi põhiline on hoida end soojas, peavad rõivad ka õhku läbi laskma, et niiskus ei jääks riietesse pidama. Proovi leida kangaid, mis laseksid higil kuivada, nagu Gore-Tex või muud sarnased õhku läbilaskvad materjalid.

2. Tee end nähtavaks – kanna helkurit

Talve kutsutakse ka valgeks ajaks, ent napile päevavalgusele mõeldes on tegu päris musta ajaga. Pimedus ja udu halvendavad nähtavust teedel veelgi. Enamik surmaga lõppevaid õnnetusi juhtub öösel; mõnegi neist saanuks ära hoida, kui inimesed oleks end pimedal ajal kõndides nähtavaks teinud.

Helkur on tõhus ja odav vahend, mis aitab Sul end teistele liiklejatele nähtavaks teha ja selviisil õnnetusi vältida. Võid valida helkurdetailidega rõivad, aga ka kinnitada helkurid põlvekõrgusele riiete ning külge. Ideaalis võiks kanda helkurvesti, kui lähed pimedas jalutama, jooksma või rattaga sõitma kohas, kus on teisi liiklejaid.

Lisaks tasub eelistada erksavärvilisi üleriideid, kuna nii paistad Sa silma ka talvele iseloomuliku pilvise ja uduse ilmaga.
Kui juhtud olema pimedal ajal tee ääres ilma helkuriteta, pööra teiste liiklejate poole oma telefoni taskulamp. Nii näevad autojuhid Sind paremini.

Tee end talvel väljas liikudes nähtavaks erksavärviliste riiete ja helkuriga.

3. Kõnni ettevaatlikult (nagu pingviin)

Kui satud libedale, siis kõnni nagu seda teevad jääkõnnieksperdid – pingviinid! Aeglaselt ja väikeste sammudega liikudes jõuad kindlalt pärale, varu selleks lihtsalt piisavalt aega. Ja ära unusta ka esimest soovitust sobivate riiete-jalatsite kohta.

Meie 21. sajandi jalakäijatele oluline meeldetuletus – pilk hoia ikka teel ja telefon pane jäisel pinnal sammudes käest! Trepist alla minnes hoia võimalusel kinni käsipuust, isegi kui see tundub ebavajalik. Kui võimalik, hoia hoonetest pisut eemale, sest räästastest võib ootamatult alla sadada lund ja jääpurikaid.

Väärt nõu
Nii kõndides kui ka autoga sõites ole eriti tähelepanelik musta jää osas – seda võib olla raske märgata. Sattudes mustale jääle, võta hoogu maha ja väldi järske liigutusi. Leia võimalusel kõndimiseks ala, kus on tehtud libedusetõrjet soola, graniitkillustiku või muu vahendiga.

4. Sõida ettevaatlikult (rahulikult)

Kui pingviinidel oleks autod, sõidaksid nad kindlasti aeglaselt ja rahulikult, kuna see on peamine, mida saab teha talviste autoõnnetuste vältimiseks. Iga päev oleks võimalik hoida ära tuhandeid autoõnnetusi, kui inimesed ei kiirustaks, vaid varuksid keeruliste teeolude korral piisavalt aega rahulikuks sõiduks.

Enne kui rooli taha asud, võiksid uurida ilmaennustust ja teeolusid ning vaadata ka ohuhoiatusi ja teateid liiklusõnnetuste kohta. Kui ilmaolud on äärmiselt keerulised, tasub kaaluda koju jäämist või ühistranspordi kasutamist.

Liikluses hoia eessõitva autoga korralikku pikivahet. Pidurdusteekond on libedal teel oluliselt pikem kui kuival asfaldil. Samuti on tähtis vältida järske manöövreid – kui olukord vähegi lubab, aeglusta sujuvalt ja pidurda järk-järgult.

Varu talvistes oludes liigeldes aega ning õiged sõiduvõtted. Tasa sõuad, kaugele jõuad.

5. Sõlmi õnnetusjuhtumikindlustus

Libedaga kukkumine, autoõnnetused ja muud äpardused on talvel üsna tavalised. Õnnetusjuhtumikindlustus võib katta ravi- ja muud kulud, kui juhtud kõnniteel, maanteel, kodus või kodu lähedal keeruliste tingimuste tõttu viga saama.

Lisaks sellele võib õnnetusjuhtumikindlustus pakkuda Sulle rahalist kaitset ka siis, kui teed endale viga talverõõme nautides, näiteks suusatades, lumelauaga sõites, uisutades.

Ifi kahjukäsitluse andmetel tuli 2022.–2023. aasta talvekuudel enim ette libedatel pindadel libisemisega seotud vigastusi — enamasti pahk- või sääreluumurrud, küünarvarre või labakäe luumurrud ning rangluu- ja ribimurrud. Selliste traumade puhul oli keskmine kindlustushüvitis 350–700 eurot.

Kui Sul on olemas riiklik ravikindlustus (või isegi tööandja tervisekindlustuse kaitse), on kõik lüngad kenasti täidetud. Sest kui talvises õnnetuses saadud vigastus takistab töötamist, võid minna rahuliku südamega haiguspuhkusele — paranemise ajal Sinu tulu ei vähene.

Õnnetusjuhtumikindlustus

6. Valmista auto talveks ette

Selleks, et auto peale saaks ka talvel kindel olla, veendu enne talvehooaega, kas pidurid, rehvid, tuled ja muud olulised süsteemid töötavad korralikult. Vaata üle, kas ka aku on töökorras ja selle ühendused puhtad ning kindlad. Juhul kui aku on juba rohkem kui paar aastat vana, võiksid lasta seda kontrollida spetsialistidel või kaaluda selle väljavahetamist.

Eestis peavad autoomanikud vahetama suverehvid talverehvide vastu hiljemalt 1. detsembriks. Auto klaasipesuvedelikku ei kohusta aga keegi talvise segu vastu vahetama, ent sellelegi on vaja mõelda. Pesuvedelik tasub aegsasti talvise vastu vahetada, et ootamatu külma puhul ei tabaks Sind jäätunud vedeliku näol ebameeldiv üllatus ning saaksid esiklaasi puhtana hoida.
Lisaks võiksid kaaluda ka talviste klaasipuhastajate kasutamist, sest need on mõeldud lume ja jääga toimetulekuks.

Väärt nõu
Kas Sina mäletad, millal viimati oma auto esmaabikomplekti kontrollisid? Talve hakul on paras aeg veenduda, et seal oleksid olemas kõik olulised esmaabivahendid.

7. Tee kodu talvekindlaks

Sul on olemas soojad talveriided ja helkurid ning autogi on talveks valmis. Aga kuidas on lood Sinu koduga — kas see on talvekindel?

Ära unusta, et ka kodu tuleb miinuskraadide, lume ja pikema kütteperioodi jaoks ette valmistada, et poleks vaja karta ootamatuid rikkeid, jäätumist ja õnnetusi.

Proovi talvel hoida käigu- ja sissesõiduteed lume- ning jäävabad. Puhastades teed kohe pärast lumesadu ja tehes libedusetõrjet, õnnestub paremini ära hoida õnnetusi, mille põhjuseks libisemine ja kukkumine.

Naudid kodus hubast ahju- või kaminatuld? Mis saaks olla külmal talvel mõnusam!
Ära siiski unusta tuleohutust — hoia tuleohtlikud materjalid koldest eemal, kasuta kamina ees kaitsevõret ja ära jäta tuld järelevalveta. Hoolitse ka selle eest, et hädaolukorra jaoks oleks Sul tulekustuti käepärast.

Kuidas valmistada kodu talveks ette?

Kontrolli ja hoolda küttesüsteemi
Vaata üle, kas uksed ja aknad on korras ning tihenda kõik avad ja praod
Lase korsten ja kamin puhastada ning üle kontrollida asjatundjatel
Puhasta vihmaveesüsteemi äravooluavad lehtedest ja prahist
Kärbi puid ja rippuvaid oksi, et need ei murduks raske lume või jää all
Kontrolli, et suitsuandurid oleks töökorras ning vaheta vajadusel nende patareid
Veendu, et katus ei leki ning peab sooja