Kas Su kodu on talveks valmis? 7 soovitust, mida teha enne külmade tulekut

Millele võiksid mõelda juba praegu, et külmade saabudes oleks Su kodu soe, hubane ja turvaline kindlus?

Tutvu meie soovitustega ja valmistu talveks aegsasti. Kodukindlustus on abiks ootamatuste puhul.  

Kahjuks kuuleme igal aastal tuleõnnetustest, milles saab kellegi kodu tule- ja veekahjustusi, halvemal juhul kaotab mõni pere oma eluaseme või pereliikme. Paljudel juhtudel saab tuli alguse vigasest elektrisüsteemist ja -seadmest, aga ka puhastamata korstnast või küttesüsteemist. 2023. aastal toimus Eesti eluhoonetes 359 tulekahju, tulekahjudes hukkus 35 inimest.
 
Selleks et kodu oleks tuleohutu ja talvine külm ei tooks kaasa riskide realiseerumise, saame nii mõndagi ise ära teha. Loe siit meie soovitusi, mida teha enne talve selleks, et külm aeg mööduks soojas kodus turvaliselt, ning hoolitse oma kodu eest aegsasti.

1. Veendu, et küttesüsteem on korras

Nüüd on paras aeg üle vaadata, kas Su kodu küttesüsteemid on töökorras – ükskõik, kas kasutad kütteks gaasikatelt, soojuspumpa või tahket kütust. Kui miski vajab parandamist, siis seda on kindlasti mugavam teha, kuniks ilmad on soojad.

Selleks et töö saaks tehtud kvaliteetselt, tasub nii hooldus kui vajadusel ka remont tellida sellega professionaalselt tegelevalt ettevõttelt.

2. Kaitse torustikku külma eest

Kui valmistad talveks ette oma suvilat või aiamajakest, mis jääb talvel kütteta, siis kanna hoolt selle eest, et vesi saaks torustikust (ka küttesüsteemist) välja lastud. Vastasel juhul võib see läbi külmuda. Samuti lase vesi enne külmasid välja nii suvila kui ka koduaia kastmissüsteemidest. Külmumine on üks tavalisematest kahjudest, mida saab lihtsasti ennetada.

Ühtlasi veendu, et torud ei leki – leke võib anda märku, et kusagil süsteemis on sisemine kahjustus.

3. Puhasta korsten

Enne küttehooaja algust tuleb majaomanikel, kes kütavad kodu tahkeküttega või kellel on õdusa elava tulega kamin, kanda hoolt, et korsten saaks puhtaks. Kui väliselt paistab korsten igati korras, et tulda sageli selle peale enne, kui juhtub midagi ebatavalist. Kord aastas on vaja korsten siiski puhastada, et kindlustada kodu tuleohutus.

Kütteperioodi jooksul koguneb korstnasse ikka tahma, mustust ja sodi. Tahm koguneb korstna sisepinnale puidu põlemisel ja on väga tuleohtlik. Tekkiv tahma kogus sõltub muu hulgas puuliigist ja näiteks mändi ei ole just seetõttu soovitatav kasutada küttepuuna.   

Ifi tuleõnnetuste statistika 2023. a

  • 119 teatatud tulekahju juhtumit;
  • 18 200 eurot oli keskmine kahjuhüvitis;
  • 100 000 euroni ulatus suurim majapõlengu hüvitis;
  • 74 000 eurot oli suurim korteri põlengu hüvitis.  

Korstnaid võivad ummistada ka puulehed, mida tuul on sinna kandnud, ja mõnikord isegi linnupesad. See mõjutab tõmmet korstnas, ei lase suitsul välja pääseda ja võib tekitada tõsise tuleohu. Päästeamet soovitab õnnetuste vältimiseks puhastada korstnat igal aastal enne kütteperioodi algust.  

4. Veendu, et suitsuandur on töökorras

Suitsuandurid on Eestis kohustuslikud kõigis majades ja korterites. Alates 2022. aastast on gaasi- ja tahkekütteseadmetega hoonetes kohustuslik ka vingugaasiandur. Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, on lõhnatu ja värvitu, seega märkamatu, kuid surmavalt mürgine. Vingugaasianduri paigaldamine maksab vaid mõnikümmend eurot, ent abi on suur – see tuvastab hetkega gaasi levimise ja annab häiret.

Suitsuandurist on abi vaid siis, kui see on töökorras. Veendu, et selle patarei ei ole tühjaks saanud ja testi andurit regulaarselt. Päästeameti soovitusel võiks seda teha kord kuus.

5. Vaata oma valdused üle

Enne esimese lume saabumist vaata hoolikalt üle kogu maja, sealhulgas fassaad ja vundament. Siin kehtib kuldreegel: odavam ja lihtsam on probleemi ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. 

Vajadusel puhasta katus, kuhu kipub kogunema igasugust prahti. Lehed ja oksad, okkad ja sammal koguvad niiskust ning võivad lõpuks katust kahjustada. Seetõttu ei tasu unustada ka katuse ja selle konstruktsioonide – vihmaveetorude ja -rennide – regulaarset puhastamist.

6. Kontrolli kodust elektrisüsteemi

Lühised ja muud elektrisüsteemide rikked võivad tekitada ebameeldivusi ja isegi palju pahandust. Igal aastal saab Eestis sadu tulekahjusid alguse vananenud ja oskamatult ehitatud elektrisüsteemidest, mis ei pea koormusele vastu.

Et kindel olla kodu ohutuses, võiks lasta elektrisüsteemi üle vaadata iga viie aasta tagant. Kindlasti tuleb aga süsteemide ohutust kontrollida peale suuremat elektrisüsteemi ümberehitust. Kasuta selleks kvalifitseeritud spetsialiste, et tõeliselt kindel olla töö kvaliteedis.  

7. Pea nõu kindlustusseltsiga, kui plaanid pikemaks ajaks ära sõita

Kui kavatsed veeta talve soojal maal või sõita ära kauemaks kui 3 nädalat, pea nõu oma kindlustusseltsiga. Pikemalt tühjana seisvas kodus võivad erinevad riskid suureneda. Seepärast veendu, et saad lahkuda, ilma et peaks kindlustuslepingus midagi muutma.  

Ifi kodukindlustus – Sinu pehmem maandumine koduste ootamatuste korral

Soovime kõik, et kodu oleks kõige kindlam ja turvalisem paik meie jaoks. Hoolitsedes aegsasti selle eest, mis Sinu võimuses, saad ära hoida nii mõnegi õnnetuse.

Kui midagi juhtub ja Sul on kodukindlustus, pakub see olulisel hetkel abi – ka väiksemate kodumurede korral. Näiteks kui talvel juhtub, et küttesüsteem või torustik lõhkeb, või külmub hoopis ukselukk, on kodukindlustuse koguriskipaketi puhul koduabi ööpäevaringselt abiks. Koduabi saab tellida kindlustustelefonil 777 1211. Kahjust saad aga mugavalt teatada Ifi iseteeninduses ja If Mobile äpis.  

Vaata lisaks