Elektriauto laadimine ja taristu on teemad, mis valmistavad enim muret neile, kes kaaluvad elektriauto ostmist. Kuivõrd on mure põhjendatud? Jagame uusimat teavet, mis on seotud taristu arendamise ning isikliku laadimisjaama paigaldamise võimalustega ja spetsialistide näpunäiteid laadimisjaama paigaldamiseks.
Elektriautode müük püstitab kogu maailmas aina uusi rekordeid, nii ka Eestis. Esmaregistreeritud elektriautode arv Eestis on mullusega võrreldes suurenenud 21%. Ekspertide sõnul sõidame tulevikus kõik elektrisõidukitega; seega on tänaste elektriauto omanike mured peagi igaühe jaoks olulised.
Kuidas tagada elektriauto käepärane laadimine? Kirjutame laadimistaristu laiendamisest ja isikliku laadimisjaama paigaldamisest. Ifi kaskokindlustus arvestab juba praegu nende arengutega ning kindlustuskaitse hõlmab elektriauto laadimisjaama ning laadijaid ja laadimiskaableid.
Eestis valivad inimesed elektriautosid nende keskkonnahoidlikkuse ja majanduslike kaalutluste tõttu. Kuigi elektriauto hind on tavaauto omast mõnevõrra kõrgem, tasub elektriauto omamine end lõpuks ära. Üks seda mõjutav tegur on tõik, et sõitmiseks kasutatav elekter maksab vedelkütusest vähem.
Elektrisõidukite kasvav populaarsus paneb aluse ka taristu kiirele kasvule. Kui praegu on Eestis enam kui 500 elektrisõidukite laadimisjaama, siis eelduste kohaselt on 2030. aastaks avalike laadimisjaamade arv kümnekordistunud ja ulatub ligikaudu 5000-ni.
Laienev taristu teeb elektrisõidukijuhtide elu lihtsamaks. Avalikud laadimisjaamad paiknevad mitmesugustes avalikes kohtades: parklates, lähedalasuvates äri- ja ostukeskustes. Järjest enam ilmub neid ka „magalatesse“ ja põhimaanteede äärde.
Avalikud laadimisjaamad toimivad tanklatele sarnasel viisil: võid lihtsalt jaama sõita ja seal autot laadida. Loomulikult võtab see aga kauem aega ja erinevalt täis paagiga tavaautost pole kõik elektriautod võimelised ühe laadimiskorraga 300 kilomeetrit või rohkem läbima (eriti talvel). Seega tuleb pikema sõidu plaanimisel arvestada vähemalt ühe laadimispeatusega.
Kui elektriauto on ostetud, tuleb olla valmis oma harjumusi muutma. Peale juba mainitud pikale laadimisajale ja lühemale läbisõidule võib teisigi ebamugavusi ette tulla.
Elektrisõidukite juhtide arvates on ebamugav see, et ühtset avalike elektrisõidukite laadimiskohtade registreerimissüsteemi pole ja kasutada tuleb mitut erinevate laadimisjaamavõrgustike rakendust.
Kuigi järjest suurem hulk laadimisteenuste osutajaid pakub erinevaid elektriautode laadimisjaamu, pole elektrisõidukite arvu suurenedes neid siiski piisavalt. Väiksemate linnade elanikud kurdavad, et laadimisjaamu on liiga vähe, samas kui suuremates linnades tekivad sageli järjekorrad.
Hulk laadimisjaamu võtab tarbitud energia eest tasu. Need kulud olenevad teenusepakkujast ja kohast.
Erinevates laadimisjaamades võivad olla erinevad laadimisstandardid ja pistikutüübid ning seetõttu ei pruugi need teatud elektriautomudelitele sobida.
Eesti laadimistaristut küll laiendatakse, kuid kui on küpsenud otsus vahetada senine auto elektriauto vastu, soovitavad spetsialistid siiski juba aegsasti paigaldada isiklik laadija.
Euroopas laaditakse peaaegu 70% elektrisõidukitest kodus või tööl asuvate isiklike laadijatega. Väiksema võimsusega pistikupesade ja pikema laadimisajaga laadimisjaamades on auto laadimine oluliselt soodsam. Suurim arv isiklikke laadimisjaamu on Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Prantsusmaal.
Kui oled majaomanik, võib elektrisõiduki laadija paigaldada krundil sobivasse kohta.
Odavaim võimalus selleks on paigaldada laadimispunkt maja seinale. Kuid kui soovid teistsugust lahendust, siis näiteks maa-aluses parklas paikneva laadimisjaama hind oleneb laadija paigalduskuludest ning vajalikest lisamaterjalidest.
Laadimisjaam ühendatakse olemasolevasse elektrivõrku eraldi toitekaabliga, mis ühendab laadimisjaama maja elektrikilbiga.
Enne laadija paigaldamist on oluline teada maja peakaitsme võimsust ja keskmist elektritarbimist, et arvutada „vaba“ energiahulk, mida saab elektriauto laadimiseks kasutada.
Kui Sul on parkimiskoht maa-aluses või hoovipealses parklas, võid lasta paigaldada oma laadimisjaama. Kui oma parkimiskohta pole, võib laadija paigaldada ka korteriühistu ja sellisel juhul on laadija mõeldud selle maja elanikele. Kortermajale laadija paigaldamiseks tuleb koostada projekt ning see tuleb kooskõlastada majahalduri või korteriühistuga.
Kortermajas saab laadijaid ühendada ühekaupa ühel kolmest järgmisest viisist:
Kõige vähem probleeme tekib esimesest variandist, mille puhul laadimisjaam ühendatakse lisakaabli kaudu korteri elektrikilbiga. Tarbitud energiat mõõdetakse Sinu korteri voolumõõtjaga. Nii saad kasutada oma korteri vaba elektrivõimsust: öösel saad kasutada peaaegu kogu võimsust, kuna teised energiat tarbivad seadmed seda ei vaja.
Korterelamutes tekib sageli vaba elektrivõimsuse puudujääk ja laadimisjaamade ühendamine võib probleeme tekitada. Soovitatakse valida kohe alguses dünaamiline võimsuse juhtimine, kuna nii on võimalik paigaldada laadijad kõigi korterelamu elanike jaoks, kes seda soovivad, isegi vaba võimsuse puudujäägi korral.
1) Võimsus – 11 kW
2) Faaside arv – 3
3) Integreeritud energiamõõtja – täpsusklass B
4) Dünaamiline võimsuse juhtimine
5) Löögikindluse klass – IK08
6) Tolmu- ja niiskuskindluse klass – IP54 (õues paikneva laadija puhul), IP44 (siseruumis paikneva laadija puhul)
Elektriauto laadimine tavalisest kortermaja pistikupesast pole mitte üksnes kõige aeglasem viis, vaid see on ka ohtlik. Olenevalt auto mudelist saab laadida aku pistikupesast täis 24–48 tunniga. Kui pistikupesa pole korralikult ühendatud ja sellesse pääseb niiskus, tekib oht.
Laadimisjaam on ohutum ja võimaldab sõidukit kiiremini laadida.
Isiklik laadimisjaam arvestab Sinu päevarütmi, seega tasub kaaluda selle paigaldamist. Paigaldustööde plaanimiseks on allpool mõned praktilised nõuanded.
Soovitame usaldada laadija paigaldamisega seotud tööd kvalifitseeritud spetsialistidele, kes oskavad neid töid teha ja annavad oma tööle garantii. Kui ostad siiski laadimisseadmed ise, siis selgita kindlasti välja, kas ostetud seadmetel on olemas garantii ja kas probleemide korral on võimalik tootja kohaliku esindaja poole pöörduda.
3,7- ja 7,4-kilovatiste ühefaasilise laadijaga elektrisõidukite puhul piisab ühefaasilisest laadimispunktist. Kui kavatsed aga elektrisõiduki tulevikus välja vahetada, tasub investeerida suurema võimsusega 11- või 22-kilovatisesse laadimisjaama.
Autole kaskokindlustuse sõlmimisel selgita välja, kas kindlustuskaitse kehtib ka auto laadimisjaamale. If Kindlustuse kindlustuskaitse hõlmab koju paigaldamiseks mõeldud elektriauto laadimisjaama või kaasaskantavaid laadijaid ja laadimiskaableid. Avarii või tulekahju korral hüvitab kindlustus kahju kuni 2000 euro ulatuses.
Laadimisjaama valimisel märkad kindlasti, et need on liigitatud maksimaalse laadimisvõimsuse järgi vattides (W) ning neid on kolme tüüpi: aeglane, keskmise kiirusega (kiirlaadija) ja ülikiirlaadija. See näitab laadimisjaama töötamisviisi, kuid läbisõit oleneb ka auto akust.
See on kõige odavam ja taskukohasem viis elektriauto akude laadimiseks. Piisab korraliku maandusega pistikupesa olemasolust ja akut saab laadida tavalisest pistikupesast, kasutades auto mudeli järgi valitud spetsiaalset adapterit. Samas on see üsna aeglane laadimisviis. Ühetunnise laadimisega saab sõita kuni 6 km, samas kui 36-kilovatise aku täis laadimiseks kulub kuni 15 tundi.
Selle laadija tüübi puhul paigaldatakse seinale või maapinnale laadimispunkt, mille jaoks saab kasutada kodust elektrivõrku. Nii on võimalik ühetunnise laadimisega läbida ligikaudu 12–20 km.
Sellised laadijad on tavaliselt avalikes laadimisjaamades. Selle laadija abil saab elektriauto aku laadida 80 protsendini poole tunniga. Kui laadida elektriautot sellist tüüpi laadijaga üks tund, saab sõita kuni 100 km.
NB! Laadija tüüpi valides on oluline teada, et kui auto laadija nimivõimsus on laadimispunkti omast väiksem, ei lae võimsam laadimispunkt Sinu elektriautot tingimata kiiremini.
Laadimiskaableid liigitatakse laadimistüübi järgi – vahelduvvoolu- või alalisvoolukaabliteks.
Mõni elektriauto omanik kasutab pistiku standardi muutmiseks adapterit, kuid spetsialistid ei soovita seda teha, kuna selle tagajärjel võib tekkida laadimisjaamas rike ja see võib olla ohtlik.
Kuigi elektrisõidukite populaarsuse kiire kasv on olnud ootamatu, paistab, et taristu, laadimise ja elektriauto hooldamisega seotud harjumuste muutmise pärast pole põhjust muretseda.
Kuna elektriauto on keskkonnahoidlik ja säästev transpordivahend, otsustab selle kasuks järjest suurem hulk eurooplasi ja eestlasi. See toob kaasa ka taristu ja toetusprogrammide kiire kasvu.
Kui Sul veel ei ole elektriautot, ent plaanid selle soetada, soovitame uurida lisa laadimisjaamade paigaldamise toetusprogrammi kohta ja kui valid kaskokindlustust, siis veendu kindlasti, et kindlustuskaitse kehtiks kõigele vajalikule. Selgita kindlasti välja ka see, kas kindlustuskaitse kehtib ka laadimisjaamale. Kui ostad If Kindlustuselt elektriauto kindlustuse, saad kindlustuskaitse ka laadimisseadmetele, auto transportimisele, kui teel aku tühjaks saab, ja hulga muid eeliseid.