Uuring: reflektorid võiksid päästa Eesti teedel tuhandete loomade elu

If Kindlustuse Balti kahjukäsitluse üksuse juhi Tiit Kolde sõnul on metsloomadega seotud õnnetused väga suur osa meie tänase liikluse tõsisematest õnnetustest.

„Kui 80% autodega seotud õnnetustest on pisemad, näiteks aknaklaaside täkked ja parklaõnnetused, siis 5–6% kõigist kaskokindlustuse õnnetustest leiab aset kokkupõrkel metsloomaga,“ selgitas Kolde. „Sõiduki ja metslooma kokkupõrkel viimane tavaliselt hukkub, aga neis õnnetustes on kannatada saanud või hukkunud ka inimesed. Lisaks füüsilistele kannatustele põhjustavad sellised õnnetused emotsionaalse trauma paljudele õnnetuses osalenud inimestele. Ulatuslikud kahjud sõidukitele tekitavad lisaks rahalistele kulutustele pidevat materjalikulu sõidukite remontimisel. Samas teame ju kõik, et jätkusuutlikkuse vaates on parim õnnetus see, mis kunagi aset ei leia.“

2020. aastal alanud projekt „Ulukid teel“ sai teoks Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse koostöös. Uuringu eelduseks oli Transpordiameti nõusolek paigaldada teatud maanteelõikudel piirdepostidele reflektorid. Uuringu tulemusi hakati mõõtma 2021. aasta alguses ja seda tehti kolm aastat.

Uuringu „Ulukid teel“ vormistas teadusliku kokkuvõttena kogenud loodusuurija, zooloog Ragne Erimäe. „Kolm aastat kestnud uuring näitas, et testimisse kaasatud 137,5 km maanteelõikudel säästeti tänu reflektoritele kuni ligemale 60 metskitse, kes oleks nendel teedel muidu hukkunud, kahjukuludesse ümber arvestatuna hoiti kokku 145 000 eurot,“ täpsustas Erimäe.

Eesti Jahimeeste Seltsi projektijuhi Urmas Salmu selgitusel on Eestis enam kui 80 000 kilomeetrit teid, kuid metsloomade vaates ohtlikuks võib pidada neist ligikaudu 5000 km. „Kui kataksime Eestis metsloomadele ohtlikud 5000 km reflektoritega, võiksime igal aastal ära hoida üle 1600 õnnetuse metskitsedega, lisaks ligi paarsada põtradega seotud õnnetust. See küll tähendaks investeeringut suurusjärgus 2 miljonit eurot, kuid see on oluliselt odavam aedikute ja ülekäikude rajamisest. Võrdluseks võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada ligikaudu poolteist ökodukti. Reflektorid pakuksid aga võimalust hoida iga ööpäev alles 4–5 suure metslooma elu,“ lisas Salmu.

Erimäe sõnul on uuringu kokkuvõte esitatud Transpordiametile põhjalikumaks tutvumiseks. „Kindlasti ei peaks kiirustades võtma vastu otsust katta üleöö reflektoritega tuhandeid kilomeetreid teid Eestis, jätkuvalt on ka üleval küsimused reflektorite pikaajaliste mõjude kohta. Samas loodame väga, et senistest positiivsetest tulemustest lähtuvalt hakkab Transpordiamet ka ise testima reflektoreid teedel, kus läbipääsudega kombineeritud ulukitarade kasutamine ei ole võimalik,“ märkis Erimäe.

„Oleme tänaseks saanud Transpordiametilt loa jätkata uute reflektorite paigaldamist maanteedele, et koguda järgmise kahe aasta jooksul veel teaduspõhist materjali ja viia tulemused rahvusvahelisele tasemele,“ ütles Salmu. „Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE, mis koondab ligikaudu 15 miljonit jahimeest, on väga huvitatud sellest uuringust ja samuti jätkuandmetest. Seega võib Eestis kogutavatel andmetel olla laiem mõju kogu Euroopale.“

Projekti kokkuvõttes selgus, et kuna reflektorite tõhusus on väiksem kui ulukitaradel, ei saa reflektorid asendada kallimaid meetmeid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel. Küll aga võiksid reflektorid olla liiklusohutust edendav lisameede tuhandetel ulukiohtlikel kilomeetritel teise klassi maanteedel ja kogujateedel.