Jooksmine talvel: külma ilma pole vaja peljata

Külma ilmaga tõmbuvad lihased, kõõlused ja sidemed pingule ning see tähendab, et soojendus on veelgi olulisem kui muidu. Enne jooksmist tee kindlasti dünaamilisi venitusi ja kergeid jõuharjutusi, sest need parandavad vereringet, aktiveerivad peamisi lihasgruppe ning valmistavad südame ja kopsud ette jõulisemaks tegevuseks.

Enne kui kodust lahkud, tee soojenduseks kiire võimlemine, mis tõstab ka pulsisagedust. Võid teha näiteks jalatõsteid, puusaringe, küljele väljaasteid, säärepainutusi jne – kõike, mis parandab Su liikuvust. Kui pühendad soojendusele mõne lisaminuti, muudab see jooksu esimesed minutid mugavamaks ja vähendab vigastuste ohtu.

Külma ilma peljata ei tasu, ent kontrolli kindlasti enne väljumist seda, mis ilm Sind õues ootab. Lisa oma riietusele piisavalt palju kihte, et Sul külm ei hakkaks. Eelista tuule- ja veekindlaid riideid, mis korralikult „hingavad“. Eriti oluline on hoida soojas jalad, käed ja pea, nii et trennikinnaste, termosokkide ja peakatte (mütsi või fliisist peapaela) arvelt kokku hoida ei tasu.

Kui Sulle meeldib joosta hommikul vara või pärast päikeseloojangut, mõtle kindlasti läbi võimalikud ohud. Talv toob sageli kaasa halva nähtavuse, seega vali helkuritega riietus ja erksad värvid, et autojuhid ja teised jalakäijad Sind kindlasti märkaksid. Samuti võid mõelda otsmikulambi peale ja muidugi võta kaasa telefon, millega saad vajadusel hämarates kohtades valgust näidata.

Lumi ja jää võivad muuta teed ja kõnniteed libedaks ja ebatasaseks, nii et seal võib olla ohtlik isegi kõndida. Kui lugu on nii, mõtle spetsiaalsete jalatsite (nt maastikujooksujalatsite), libisemisvastaste taldade või muude ohutusvahendite peale, mis aitaksid parandada stabiilsust. Et kukkumisohtu vähendada, püüa muidugi vältida lume või jääga kaetud teid.

Üldse peaks ohutus olema kõige olulisem põhimõte, nii et kui tänavad on üleni jääga kaetud või õues kipub tuiskama, ära võta tarbetuid riske. Sellisel päeval mine hoopis jooksulindile või asenda jooksmine mõne muu treeninguga.

Talv tähendab pigem tugeva vundamendi rajamist ja eelseisvaks soojemaks hooajaks valmistumist, uute rekordite purustamine pole kindlasti eesmärk. Kasuta talvist aega vastupidavuse arendamiseks ja keskendu sellele, et oleksid järjekindel. Jäta sprintimised ja igasugused kiirusharjutused soojemateks kuudeks, et vältida liigset külma õhu sissehingamist ja oma immuunsüsteemi kahjustamist.

Karm ja külm ilm võib mõjuda Su organismile koormavalt, nii et kuula oma keha ja ära pinguta üle. Ära mine õue jooksma, kui õhutemperatuur langeb madalamale kui –15 °C, sest see võib tuua kaasa külmakahjustusi või kurgupõletikke.

Talv on suurepärane aeg ka selleks, et parandada jooksutehnikat – see aitab Sul kevadel tõhusamalt joosta. Kindlasti tee jõutreeningu harjutusi, näiteks väljaasteid ja kükke. Väga oluline on treenida kerelihaseid, et ehitada üles kõik need lihased, mis jooksmist toetavad. Lisaks aitavad jooksutehnikat parandada spetsiaalsed jooksuharjutused, näiteks põlvetõste- ja sääretõstejooksud, mida saad väga edukalt kasutada ka jooksueelset soojendust tehes.

See võib kõlada vastuoluliselt, aga Sa higistad ka külma ilmaga joostes ning see võib tuua kaasa vedelikupuuduse. Külm õhk kipub olema kuiv, mis võib viia selleni, et hingamise kaudu tekkiv vedelikukadu on suurem. Seetõttu võta teadlikult eesmärgiks tarvitada piisavalt vedelikke nii enne jooksmist, jooksu ajal kui ka pärast seda. Võta jooksuringile kaasa veepudel. Kui Sinu jooksuringid venivad juba rohkem kui ühe tunni pikkuseks, hangi endale praktiline jooksuvest, millega saad rohkem vett kaasa võtta.

Ära unusta oma keha ka korralikult toita. Talvine jooksmine põletab rohkem kaloreid, sest keha püüab Sind soojas hoida; seetõttu on veelgi olulisem süüa enne jooksmist midagi sellist, mis sisaldaks rohkesti süsivesikuid. Pärast jooksutrenni on omal kohal tõhus eine, kus leidub parasjagu nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu – see ennistab energiavarud ja soodustab korralikku taastumist.

Külmal ajal kipub meil kõigil trennimotivatsioon vähenema, nii et mõtle talvel ka sellele, kuidas kujundada jooksmine selliseks tegevuseks, millest Sa loobuda ei taha. Katseta nädalavahetuse jooksuringidel uusi, ilusate vaadetega marsruute või kutsu näiteks mõni sõber jooksma kaasa. Teistega koos joosta on ühelt poolt lihtsalt lõbusam ja kilomeetrid mööduvad kiiremini, teisalt aga vähendab kellegagi kokkuleppimine ka võimalust, et diivan viimasel hetkel Su jooksuplaani üle võidu saavutab.

Kui jooksugrupi moodustamine ei õnnestu, proovi oma jooksuringide aega ise võimalikult mõnusalt ära kasutada. Koosta endale tore ja motiveeriv muusikavalik või kuula joostes oma lemmik-podcast’i. Lisaks võid end motiveerida väikese preemiaga, näiteks astu jooksu lõpuks sisse mõnda armsasse kohvikusse ja haara sealt kaasa üks soe jook. Samuti võid ühendada jooksuringi jõulutulede või vaateakende imetlemisega.

Nüüdseks peaks Sul juba olema hea ettekujutus, kuidas talvel jooksmiseks valmistuda ning kuidas muuta see nauditavaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks. Kasuta talve selleks, et arendada jõudu ja vastupidavust, ning samal ajal pea kindlasti silmas enda tervist ja ohutust. Kutsu sellele teekonnale kaasa ka sõpru, et teil kõigil oleks lihtsam motivatsiooni hoida.

Pea meeles, et talvel jooksmisega kaasnevad erilised väljakutsed, nagu libedad teed, halb nähtavus ja külm õhk, mis kõik suurendavad õnnetuste ohtu. Isegi kui Sa oled endale kõik selgeks teinud ja hästi valmistunud, võivad talvised olud olla ettearvamatud. Õnnetused ei käi mööda kivisid ega kände, vaid ikka mööda inimesi.

Just sel põhjusel ära unusta hankida korralikku ja head õnnetusjuhtumikindlustust, mis sobib kõigile – eriti aga neile inimestele, kes aktiivselt liiguvad. Ifi õnnetusjuhtumikindlustuse puhul saad valida mitmesuguste kindlustuskaitsete vahel, mis hoolitsevad Sinu meelerahu eest, sest tead, et ootamatud vigastused või õnnetused on kaitse all. Kui aga õnnetus juhtub, saad kahjuteate esitada mugavalt Ifi iseteeninduses või mobiiliäpis If Mobile Baltics.