Suitsuandurid võivad päästa elusid ja kaitsta tulekahju hävitavate tagajärgede eest. Need väiksed seadmed suudavad kiiresti tuvastada suurema suitsupilve, mis annab enamasti märku sellest, et kusagil on tulekolle.
Kahjuks näitas 2023. aastal läbiviidud uuring, et mitte kõik ei teadvusta tuleohtu — 5 protsendil uuringus osalenutest ei olnud kodus suitsuandurit.
Suitsuanduri peamine ülesanne on alarmiga hoiatada, kui ruumis on suitsu. See annab inimestele märku võimalikust ohust, võimaldab kiiresti evakueeruda ja rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, enne kui tuli väljub kontrolli alt. Eriti oluline on see öösel, kui inimesed magavad ja tõenäoliselt ei märka ähvardavat ohtu.
Päästeameti andmete kohaselt toimus 2023. aastal elumajades 361 põlengut ning nende tulekahjude tagajärjel hukkus 34 inimest.
Ifi kodukindlustuse kahjustatistika põhjal on keskmine kahjusumma korteris toimunud tulekahju puhul 11 700 eurot, eramu puhul aga 32 000 eurot.
Meeldetuletuseks — suitsuandur on alates 2009. aastast eluruumides kohustuslik. See aitab tuvastada tulekahju juba eos ning elanikke ja nende vara kaitsta.
Saadaval on mitmesuguseid suitsuandureid ja tuleohutussüsteeme. Suitsuandurite hinnad algavad umbes 6 eurost. Olenevalt kodu suurusest ja ruumide paiknemisest võib kodu turvalisuse tagamiseks piisata juba mõnest suitsuandurist. See on üsna väike, kuid äärmiselt kasulik investeering enda ja oma pere ohutuse tagamiseks.
Valides endale suitsuandureid, on oluline veenduda, et seadmed oleks sertifitseeritud ja kvaliteetsed — õige paigalduse ja hooldamise korral tagavad need turvalisuse kuni kümneks aastaks.
Piisav suitsuandurite arv oleneb kodu suurusest. Kui elad ühetoalises korteris, siis saab ka ühe suitsuanduriga hakkama — kuid peaksid arvestama, et suitsuandur töötab piiratud ruumis. Sellepärast tuleks suitsuandurid paigaldada igasse ruumi ja eriti tähtsad on magamistoad. Erandiks on köök ja vannituba, kus see võib käivituda toidu valmistamisel tekkiva suitsu ja (vee)auru peale, isegi kui ohtu pole.
Suitsuandurid tuvastavad suitsu, kasutades optilist mõõtmissüsteemi. Andurid kontrollivad pidevalt, kas ja kui palju on õhus suitsuosakesi. Piirmäära ületamisel kõlab helisignaal.
Vingugaasiandurid seevastu mõõdavad ruumis pidevalt süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi taset. CO-gaas on lõhnatu ja nähtamatu, seega on vingugaasiandurid olulised neile, kes kasutavad kodu kütmiseks tahkekütteseadmeid (nt ahi, kamin, puupliit, katel).
Kui kodusoojaks kasutatakse gaasi, on soovitatav paigaldada gaasiandur. Kuigi majapidamisgaasil on spetsiifiline lõhn, ei tasu ohu tuvastamisel oma nina peale lootma jääda.
Suitsuandurid tuleb paigaldada lakke või kaldlae kõrgeima punkti juurde. Parim koht on ruumi keskel. Oluline on veenduda, et miski ei varjaks seadet. Lisaks tuleb arvestada, et niiskus ja tolm vähendavad seadme tõhusust.
Enamik suitsuandureid on eraldiseisvad seadmed, mida ei ole vaja elektrivõrku ühendada. Sellised suitsuandurid töötavad patareide või akudega. Olenevalt kvaliteedist võib suitsuanduri eluiga ulatuda kuni kümne aastani.
Suitsuanduri lakke paigaldamiseks ei pea auke puurima – selle saab kinnitada kahepoolse teibiga. Enne paigaldamist tasub lugeda ka seadme kasutusjuhiseid ning hooldus- ja testimise juhiseid.
Kontrolli regulaarselt – vähemalt kord kuus – et Su suitsuandurid on töökorras. Selleks tuleb lihtsalt vajutada anduri testinuppu. Kui helisignaal hakkab tööle, tähendab see, et andur töötab.
Ka anduri patareisid tuleb vahetada regulaarselt (kord aastas). Kui andur teeb aeg-ajalt üksikuid piikse, võib see tähendada, et patarei hakkab tühjaks saama. Sellisel juhul uuri kõigepealt, kas võib olla teisi põhjuseid, mis anduri käivitavad (nt väikesed putukad, tolm). Tolmu ja sodi võid eemaldada tolmuimeja või niiske lapiga. Kui ka peale puhastamist piiksub suitsuandur aeg-ajalt, on aeg vahetada patarei. Peale patarei vahetust veendu, et suitsuandur töötab, vajutades testinuppu.