Kuidas kaitsta oma kodu õnnetuste eest?

• Regulaarselt tuleb kontrollida elektriseadmestikku ning lasta teha vajalikud kontrollmõõtmised.
• Sinu kodu elektriseadmestik peaks olema varustatud õigesti valitud ja töökorras kaitseaparatuuriga, soovitatavalt kiiresti reageerivate automaatkaitselülititega.
• Elektroonikaaparatuur, mida toidetakse elektrivõrgust (eriti televiisorid, raadiod, arvutid, telefonivastajad jms), on tundlik liigpingete, sh eelkõige äikese suhtes. Liigpinge korral tekib lühiseoht, võib puhkeda tulekahju või kallis seade hävida. Seetõttu tuleks elektrisisend varustada liigpingepiirikutega.
• Seda, kas paigaldatud elektrijuhtmestik on sobiv, näed valgustite pealt. Kui valgus väreleb või vilgub, võib olla viga elektriühendustes. Eriti ohtlikud on vanad alumiiniumsoonega juhtmed, mis oleks soovitatav vahetada vaskjuhtmete vastu.
• Kui elektrikaitsmed ütlevad tihti üles või nad on kuumenenud, tuleb kohe kutsuda asjatundja riket uurima. Kas Sa kontrollid vähemalt kord aastas, kas automaatne kaitselüliti lülitab ikka ennast kontrollnupule vajutades välja?
• Kas ühte seinakontakti on pikendusjuhtme abil ühendatud üle nelja aparaadi? Kui jah, siis peaksid kodust lahkudes pistiku seinast välja tõmbama.

Mida teha, kui inimest on tabanud elektrilöök?

Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma.

Ohvri vooluringist eemaldamiseks tuleb elekter välja lülitada. Tõmba elektriseadme pistik seinakontaktist välja või lülita elektrikilbist korgid või pealüliti välja. Näita ka teistele pereliikmetele (või lase endale näidata), kust ja kuidas on võimalik elekter välja lülitada.

Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasuta kannatanu vabastamiseks eset, mis ei juhi elektrit. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid ära lükata ka rullikeeratud ajalehega (kuid mitte kõrgepingevooluga seotud juhtmeid). Enne abi andmist isoleeri ennast maast ning kannatanust.

Pärast kannatanu eemaldamist vooluringist kutsu kohe kiirabi ning vajaduse korral alusta ise elustamist.

Sarnaselt elektrilöögiga toimib ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu võib äikeselöögi saanud inimene silmapilkselt surra. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Äikese ajal metsas olles on kasulik varjuda puurindest madalama okaspuu alla. Lagedal tuleb hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ning telefoni- ja elektriliinidest.

Milliseid elektritöid võid ise teha ja millisel juhul tuleb kindlasti elektrik kutsuda?

Ise võid vahetada olemasolevate seinakontaktide pistikupesasid – juhul, kui tead, kuidas seda teha. Samuti võid paigaldada ja ühendada lampe ning neid maha võtta.

Kõik ülejäänud elektritööd – täiesti uute pistikupesade, halogeenvalgustite, kaablite jms paigaldamine – usalda elukutselisele elektrikule.

Muuda oma kodu tuleohutuks ning ole ettevaatlik!

Tulekahju tavalisemad põhjused on:

• hooletus ja ehitusvead, mis on seotud küttekollete ja korstnatega
• süütamine või arvatav süütamine
• elekter (staatiline elekter ja äike)
• hooletus lahtise tulega (ka suitsetamine)
• tuletööd (keevitus, veetorude lahtisulatamine, katusekatte parandamine jms)
• isesüttimine
• praepannil või pliidil süttinud rasv

Tulekahju ennetamiseks: 

• Hoia lahtine tuli (näiteks küünlad) eemal kardinatest ja kergesti süttivatest esemetest ning pehmest mööblist.
• Pane küünaldele tulekindlad mansetid.
• Tuletikud ega põlev küünal ei tohi jääda laste käeulatusse.
• Kustuta ruumist lahkudes elektrivalgus. Veel parem, kui kasutad isekustuvaid tulesid.
• Kasuta külmunud veetorude ülessulatamiseks sooja vett või sooja auru, mitte tuld. Selleks kasta riie sooja vette ja mässi ümber toru. Vaheta riiet, kuni toru on sulanud. Kui jääd hätta, kutsu appi asjatundja – professionaalse varustusega on torusid väga lihtne üles sulatada.
• Ära lahku pliidi juurest, kui pannil või potis on kuum rasv. Rasv ja õli lähevad liiga suure kuumuse juures põlema. Sellist tulekahju ära ürita kunagi kustutada veega, sest see vaid suurendaks leeke. Lämmata tuli hoopis riidega.
• Siseruumis kasutamiseks mõeldud elektriküünlaid ei tohi kasutada õues (aias, rõdul, väljaspool akent). Lisaks tuleohule võib see tuua kaasa eluohtliku olukorra.
• Ka säraküünlad pole ohutud, seetõttu võivad lapsed neid kasutada vaid vanemate juuresolekul. Isegi pisikesed sädemed võivad kergesti süttiva materjali põlema panna.
• Puhasta aasta ringi kasutatavat küttekollet vähemalt kaks korda aastas. Küttekollete puuduliku hooldamise tõttu võib tahm süttida ning kuumad põlemisgaasid läbi suitsulõõris olevate pragude välja immitseda.

Tuleohutus puitmajas: 

• Vaata ise üle ja lase ka asjatundjatel üle kontrollida maja elektriseadmestik, vajaduse korral lase see korrastada.
• Ära kasuta isetehtud kaitsekorke ega elektrilisi kütteseadmeid.
• Vaata üle pliidid, ahjud, truubid ja korstnad: nende liitekohad peavad olema terved ja pragudeta. Vajaduse korral lase asjatundjal parandused teha.
• Korstnaid, truupe ja lõõre lase puhastada regulaarselt, vähemalt kord aastas.
• Ära põleta küttekoldes kilet, plastpudeleid, mähkmeid, konservikarpe, klaasi ega kartulikoori, sest nende põletamine rikub küttesüsteemi.
• Ära hoia küttepuid, tulehakatist ja muid süttivaid asju küttekehade lähedal.
• Küttekolde ees põrandal peab olema metall-leht või mittepõlev põrandakate. Kütmise ajal ära hoia puid ahjusuu ees.
• Tee maja varuväljapääsud kolist vabaks.
• Hoia dokumente ja väärtasju kindlas kohas, et saaksid need õnnetuse korral kiiresti kaasa võtta.

Tuleohutus jõulude ajal: 

• Ära jäta lapsi isegi lühikeseks ajaks lahtise tulega (nt küünaldega) omapead.
• Kui toas põlevad küünlad, ära lülita elektrivalgustust päris välja.
• Puidust seinad ja lagi võiksid põlevate küünaldega kuuseokstest jääda vähemalt meetri kaugusele.

On tähtis, et igas kodus oleks suitsuandur, mis reageerib juba vähesele suitsule ja teavitab ohust aegsasti. Lisaks on vajalikud esmased tulekustutusvahendid, millega tulekolle kiiresti summutada.

Põlengu tekitatud kahju sõltub suurel määral sellest, kui kiiresti tulekolle avastatakse ning mida võetakse ette põlengu kustutamiseks.

Suitsuandur - kodune lihtne elupäästja!

Suitsuandur reageerib juba vähesele suitsule ning teavitab ohust aegsasti.

Enamik elamutes puhkenud tulekahjudest saavad alguse öös, mil pererahvas magab. Suure tõenäosusega inimesed ei ärka, sest mürkgaase sisse hingates uni süveneb. Suitsuandur seevastu reageerib juba tulekahju algfaasis ning äratab magajad valju sireeniga. Igas kodus peaks olema vähemalt üks suitsuandur.

Kuidas suitsuandurit kasutada?

Suitsuandurit on lihtne paigaldada. Parimaks lahenduseks on anduri kinnitamine elutoa või koridori lakke. Paigaldades jälgi, et suitsuandur jääks seinast ja kõikidest takistustest vähemalt poole meetri kaugusele.

Turvalisuse suurendamiseks on soovitatav paigaldada suitsuandur igasse eluruumi, välja arvatud kööki ja vannituba. Ära paigalda andurit ka ventilatsiooniavade lähedusse, katuse kõrgeimasse tippu ega garaaži.

Suitsuandur kasutab toiteallikana tavalist 9V patareid ja annab selle tühjenemisest helisignaaliga märku. Seadeldise kontrollimiseks tuleb vajutada testimisnupp üks kord kuus 5 sekundiks alla, mille peale peab andur andma häiresignaali. Suitsuandur tuleb hoida rasva- ja tolmuvaba.

Suitsuandur on elupäästja

Tulekahju võib puhkeda nii kivi- kui ka puitmajas. Suitsuandur on vajalik igal pool, sest ta aitab tulekahju märgata õigel ajal. Kõige turvalisem on panna suitsuandur igasse magamistuppa ja esikusse. Kuid ka üks suitsuandur kodu peale võib päästa Sinu elu. See ainus andur tuleks paigaldada magamistoa ukse lähedale.

Suitsuandur tuleb kinnitada lakke toa keskele või voodi kohale, vähemalt poole meetri kaugusele seinast ja valgustist. Mitmekorruselises korteris võiks suitsuandur olla iga korruse treppide ülaosas. Suitsuandur ei tohi jääda ahju, pliidi, vannitoa või kamina lähedale – muidu tekib põhjusetuid alarme. Andurit ei tohi paigaldada ka niiskesse ja külma ruumi, näiteks garaaži. Samuti ei sobi koht, kus õhuvool segab anduri tööd, näiteks õhuakende või konditsioneeri vahetu lähedus.
Kasu on ainult töökorras suitsuandurist, seepärast kontrolli kord kuus, kas andur töötab.

Patareiga töötava anduri puhul kontrolli iga kord pärast pikemat kodust äraolekut, kas anduri patarei on täis. Kui andur töötab, kuuled kontrollnupule vajutades signaali. Patarei tühjenemisest teatab andur samuti helisignaaliga.

Tulekustuti - hangi see endale!

On väga oluline, et tulekahju asutakse kustutama põlengu algfaasis. Esimesel minutil kulub tule kustutamiseks vaid üks liiter vett, teisel minutil juba 10 ja kolmandal ligi 100 liitrit vett. Üheks parimaks esmaseks tulekustutusvahendiks on tulekustuti.

Kustuti kasutamine on väga lihtne. Väiksema tulekolde kustutamiseks kulub keskmiselt 5–10 sekundit. Pulberkustuti on tõhus ja universaalne, sobides tahkete ainete, vedelkütuse ja gaasi jaoks. E-tähistusega pulberkustuti sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks.

Milline tulekustuti valida?

Iga tulekustutiga ei tohi ja ei saa kõiki tulekahjusid kustutada. Kõige tavalisemad on ABC- tüüpi pulberkustutid, millega saab kustutada peaaegu kõiki põlenguid.

Kustutid on jaotatud kustutatava materjali järgi nelja klassi ja tähistatakse tähtedega: A (puit, tekstiil), B (põlevvedelikud), C (gaasid), D (põlevmetallid).

• Pulberkustuti on tõhusaim ja universaalseim kustuti, mis sobib tahkete ainete, vedelkütuste, gaasi ning elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks. Koju on soovitatav osta vähemalt 6 kg pulberkustuti.
• CO2-kustuti – kustutusaineks on süsihappegaas, mis sobib kasutamiseks ruumides, kus asub väärtuslikke seadmeid ja peenelektroonikat (laboratooriumid, serveriruumid, telefonikeskjaamad). Kuna CO2 ei sobi tahkete ainete (puit, tekstiil jne) ja gaasi kustutamiseks, ei soovitata seda kustutit kasutada elamutes, kontorites ja sõiduautodes.
• Vahtkustuti - sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni ja kummi kustutamiseks. Vahtkustuti on tõhus hõõguvmaterjalide (vatt, pehme mööbel, saepuru) kustutamiseks.
• Vesikustuti – sobib puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks.

Kuidas tulekustutit kasutada?

• Ära kustuta vastu tuult! Lähene tulekoldele allatuult ja suuna kustutusaine tule servale põlevmaterjalile, mitte otse leeki.
• Ära kustuta mitte tulekolde keskelt, vaid äärtest! Tasasel pinnal tekkinud põlengut kustuta eest tahapoole, mitte ülalt alla.
• Mitme kustuti olemasolul tuleb neid kasutada üheaegselt, et saavutada parim kustutusefekt.

Tulekustutustekk

Tulekindel klaasriidest kustutustekk sobib tulekollete lämmatamiseks eeskätt köögis, kindlasti siis, kui põleb rasv või väiksem elektriseade (kohvimasin, raadio, televiisor).

Tuletekk on valmistatud tulekindlast klaasriidest. Mugavamaks käsitsemiseks on riie varustatud rihmadega. Tuletekk on parim vahend rasvapõlengu kustutamiseks, kuid sellega saab kustutada ka süttinud kodumasinaid või põlevate riietega inimese seljas põlema läinud rõivaid.

Tulekolde kustutamiseks tuleb see tekiga täielikult katta . Nii takistatakse õhu juurdevool ning tuli sumbub. Soovitatav on kasutada tulekustutustekki vaid korra, kuna teki materjal võib saada kahjustada. Elektriseadme kustutamiseks peab selle enne vooluvõrgst välja lülitama.

Rasvapõlengu kustutamisel ei tohi mingil juhul kasutada vett! Kui visata põlevale rasvale kulbitäis vett, paiskuvad leegid laeni.

Veeavariist tekkinud kahju on tavaliselt väga suur ja kodu taastamine kallis.

Kuidas ennetada kodust veekahju? 

• Lase regulaarselt kontrollida soojendusseadmete, veevõrgu ja kodumasinate korrasolekut.
• Torud peaksid olema paigaldatud nii, et võimalik veeavarii oleks kohe märgatav.
• Surve all olevad vee- ja soojatorud peaksid olema paigaldatud kaitsetorudesse.
• Torustik ei tohiks olla üle 30 aasta vana. Vanema torustiku korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida.
• Ohtlikud on just raudtorud, mis korrodeeruvad. Vasktorudega probleeme pole.
• Kontrolli vannitoa äravoolutrappe.
• Kohtades, kuhu satub vesi, kasuta alati üksnes niisketele ruumidele mõeldud seinakattematerjale.
• Veendu, et põranda- ja seinakattematerjalide üleminekukohad oleksid niisketes ruumides kaetud või kataksid üksteist.
• Niisketes ruumides paigalda põranda- ja seinaplaatide alla niiskustõke. Ehitamisel kasuta ainult väljaõppinud oskustöölisi.
• Kontrolli regulaarselt pesumasina ja nõudepesumasina voolikuid ja ühenduskohti.
• Ürita vältida seda, et toru läbib põrandat. Mida vähem lõikekohti, seda parem.
• Kui võimalik, monteeri kuumaveeboiler äravoolutrapiga samasse ruumi.
• Emailitud kuumaveeboileri anoode kontrolli vähemalt kord iga kuue aasta tagant.
• Enne talve algust tühjenda veesüsteemid õues ja mitteköetavates ruumides, sest seal võivad need külmuda. Veesüsteemid peaksid olema ehitatud nii, et neid oleks kerge tühjaks lasta.
• Hoia keldris olevat vara põrandapinnast kõrgemal.
• Ära jäta pesumasinat tööle, kui kodust lahkud.
• Pesumasin olgu ühendatud veevõrku selleks ettenähtud kraani kaudu, mis suletakse, kui masinat ei kasutata.
• Pesumasin peab olema paigaldatud ruumi, kus on olemas põrandatrapp.
• Pesumasina ja külmiku sügavkülmakambri all peab olema nõu, kuhu koguneb võimalik väljavoolav või sulav vesi.
• Kindlusta oma kodu! - see ei hoia avariid ära, kuid aitab tagajärgedega ja kuludega paremini toime tulla. 

Kuidas sissemurdmist ära hoida?

Hoia oma koduvõtit!

Koduukse võtit ei tohi hoida nn klassikalises võtme peitmise kohas, näiteks uksemati all või ukse kõrval lillepotis. Lastele tuleb selgitada, kui tähtis on võtit mitte kaotada.
Kui Sa pole kindel, kas kõik võtmed on alles, või kui võti on tõesti kaotsi läinud, tuleb ukselukud esimesel võimalusel ära vahetada.
Võta koduvõti taskust välja enne välisukseni jõudmist, siis läheb ukse avamine ja sulgemine palju kiiremini.

Mõtle ajale, mil Sind kodus pole

Sisse murtakse enamasti sellal, kui elanikke pole kodus – tööpäeva keskel, puhkuste ajal. Kodunt lahkudes hoolitse alati selle eest, et su kodu ei tunduks mahajäetud.

Enne puhkusele sõitmist lepi usaldusväärse sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks su postkasti, tõmbaks õhtuti ette kardinad, koristaks aias lehti või niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

Uksed, aknad, lukud - kontrolli!

• Olulisimad vahendid sissemurdmise ärahoidmiseks on hea uks ja korralik lukk.
• Paigalda kodule korralik ja tugev välisuks. Uksehinged olgu kinnitatud poltidega, uksepiida sisse võib paigaldada lisaks metallriba. Kui maja uksed ei ole kindlad, ei ole ka kodugi turvaline. Uks peab olema tugeva konstruktsiooniga, oluline on ka ukselengi vastupidavus.
• Ustele tasuks paigaldada turvatapid, sest siis ei saa ust hingede poolt avada.
• Majast pikemaks ajaks lahkudes lukusta kõik uksed-aknad ning sule riivid.
• Selle asemel, et võtmeid kuskile õue peita, anna need parem kellelegi, kes käiks sinu eluaset aeg-ajalt üle vaatamas.
• Välisukse turvalukk on tõhus moodus enda kaitsmiseks varaste eest, sest see takistab sissepääsemist ning teeb vargal varastatud esemetega väljumise raskemaks. Turvalukud tuleks paigaldada kõikidele välisustele, sh tagaustele.
• Enne ukse avamist kontrolli uksesilmast, kes sinu ukse taga seisab. Enne, kui avad ukse, tee kindlaks, et tulija on see, kellena ta end tutvustab. Kui ta soovib kontrollida näiteks gaasi- või elektrimõõdiku näitu, palu tal näidata töötõendit. Loa ehtsuses saad kindel olla, kui helistad asjaomasesse asutusse. Seejuures ära kasuta töötõendile märgitud telefoninumbrit, vaid otsi see välja telefoniraamatust või küsi infotelefonilt.
• Plastikakendel peaksid olema turvasulused. Akendel võiks olla turvaklaas, tavalise aknaklaasi võib katta turvakilega. Lisaks võiks akendel kasutada turvasuluseid, mida pole võimalik väljastpoolt avada muul moel kui klaasi purustades.
• Esmajärjekorras tuleb kindlustada kõige ohustatumad aknad: need asuvad esimesel korrusel, õuepoolsetes tubades, vihmaveetorude läheduses ja trepikoja katuse kohal.
• Aknaklaas peab olema paigaldatud nii, et seda poleks võimalik väljastpoolt eemaldada.
• Televiisor ja videomakk paiguta nii, et neid poleks aknast näha.
• Hoia garaaž ja kuur alati lukus, eriti siis, kui need on elumajaga ühendatud. Tööriistu, redeleid jms hoia samuti luku taga, et neid ei saaks kasutada majja sissemurdmiseks.

Valvesignalisatsioon lisab turvalisust

Kui Sul on kodus palju hinnalisi esemeid, Sa oled tihti kodust ära või kui sinu kodu asub piirkonnas, kus on palju sissemurdmisi (näiteks Tallinnas, Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Tartumaal, Pärnus), tasub sul soetada signalisatsioonisüsteem.

Valvesignalisatsiooni võib projekteerida ning kokku panna sinu kodu vajaduste järgi. Sageli saab ühtsesse süsteemi ühendada ka suitsuandurid. Häiresüsteemi infot saab edastada soovitud telefoninumbrile, näiteks su enda või naabri mobiiltelefonile, häirekeskusesse või turvaettevõttesse. Võid kasutada ka lokaalset häiresüsteemi, mille sireen on korralikult peidetud ja süsteemil autonoomne toide.

Signalisatsioon lase asjatundjal paigaldada nii, et see võõrastele silma ei paistaks.

Võimaluse korral hoia ruume, mida Sa ei kasuta, pidevalt valve all – ka siis, kui viibid samal ajal hoones. Ööseks on soovitatav panna esimene korrus (kui seal keegi ei maga) ning garaaž valve alla.
Andurite tööala ei tohi varjata mõne eseme või kattega.

Loodusjõud võivad põhjustada mitmesuguseid õnnetusi

• Lume raskuse all võib katus sisse langeda.
• Külglumesadu, lume sattumine pööningule, tugev tuisk ja sula võivad kahjustada maja seinu nii seest kui ka väljast.
• Libedad, liivatamata teed võivad põhjustada luumurde või tuua kaasa veel hullemaid tagajärgi.

Lume- ja pakasekahjud - kuidas neid ära hoida?

Püüa eemaldada suurem lumemass maja ning terrassi katuselt. Kui pööningule on sadanud lund, tuleb see eemaldada enne sulamist.

Tugeva sula korral tuleb suurem lumemass katuselt eemaldada, sest lumi võib liikuma hakata ning viia endaga kaasa lumetõkked ja vihmaveerennid. Eemalda katuselt lumi ja jääpurikad, sest need võivad möödujatele kaela kukkuda. Ka kõnniteed tuleb jääst ja lumest puhastada.

Katusele saab paigaldada lumetõkked, mis takistavad lume kukkumist kõnniteele. Lisaks on võimalik paigaldada vihmaveetorudesse ja -rennidesse küttekaabel, et takistada nende ummistumist jää ja lumega.

Tormi tekitatud kahjud. Kuidas neid ära hoida?

Tugev talvine torm võib tekitada hoonele suuri kahjusid. Tuule toimel võib osa katusekividest või katusest lahti tulla.

Tormi murtud puu võib hoonele kukkuda. Lukustamata ukse, akende või katuseluugi kaudu võib tormituul hoonesse pääseda. Seepärast sule tormiohu korral katuseluugid ja aknad ning lukusta uksed.

Jälgi, et:

• katusekonstruktsioonid oleksid korralikud ja tihedad
• katusekate oleks paigaldatud nõuetekohaselt
• ukse- ja aknasulgurid oleksid korralikult kinnitatud
• maja lähedal ei kasvaks suuri puid, mille murdumine võib kahjustada sinu vara.