Maalilistel talveteedel võib autojuhtimisest saada väljakutse, mis paneb proovile kannatlikkuse ja oskused ning nõuab suurt ettevaatust. Lumi, jää ja raskendatud nähtavus võivad muuta maanteed riukalikeks radadeks, mille iga kurvi taga vaatab vastu üllatus.
Kui oskad teeoludega arvestada ja oled veendunud, et nii auto kui ka Sa ise olete talvisteks sõitudeks valmis, saad rahulikuma meelega talve võlumaal liikuda. Sellest artiklist leiad meelespea, mida talvel sõites silmas pidada, et sõit kulgeks ohutult nii Sulle, kaassõitjatele kui ka teistele liiklejatele.
Enne kui istud talvisel ajal rooli taha, tasub vaadata ilmateadet ja uurida teeolusid. Kui hoiatatakse raskete ilmastikutingimuste eest, võiks – kui vähegi võimalik – liiklusesse minemist vältida. Kui sõit on aga möödapääsmatu, varu selleks rohkem aega – lumise ja jäise ilmaga võib teel olla takistusi ja ohutu kiirus pole kindlasti sama mis suvel.
Lumesaju korral on mõistlik liikuda suurematel maanteedel, mida sahatakse regulaarselt. Püüa vältida väiksemaid tänavaid ja keerulisi ristmikke, kus on manööverdamiseks vähe ruumi ning mis ei pruugi olla lumest piisavalt puhastatud ja soolatatud. Erilist ettevaatlikkust nõuavad järskude nõlvadega teed, kuna seal on libisemise oht suurem, eriti allamäge sõites. Mõtle oma teekond läbi – ehk õnnestub selliseid teid hoopis vältida.
Talvine ilm tähendab enamat kui lumi või jää – sõiduolusid mõjutavad märkimisväärselt veel mitmed asjaolud. Näiteks halvendavad lumesadu, lörts või udu oluliselt nähtavust, mis pikendab reageerimisaega ja võib tuua kaasa soovimatud tagajärjed.
Lisaks võivad muutlik õhutemperatuur, sula ja vihmasadu teeolud üsna äärmuslikuks muuta. Kui temperatuur kõigub 0 °C ümber, suureneb musta jää tekkimise tõenäosus.
Sellistes tingimustes on oluline kohandada juhtimisvõtteid teeoludele ning arvestada sellegagi, kas autol on esi- või tagasillavedu. Esiveolised autod käituvad lume ja jääga tagaveolistest autodest täiesti erinevalt. Vedav sild mõjutab näiteks kiirendamist ja aeglustamist sõiduraja vahetamisel, samuti auto käitumist libisemise korral.
Must jää on teepinnale tekkiv läbipaistev jääkiht, mida on raske märgata. See võib põhjustada väga ohtlikke olukordi, kui auto kaotab ootamatu libeduse tõttu juhitavuse.
Aknad, peeglid, tuled ja suunatuled on vaja enne sõitu puhastada lumest ja jääst ning mustusest, sest vastasel juhul on nähtavus suure tõenäosusega halvem ja ka tulede heledus võib väheneda. Samuti tasub pöörata tähelepanu auto numbrimärgile – ka see peaks olema puhas ja selgesti loetav.
Liikluses võib üllatavalt sageli kohata uhke lumemütsiga autosid. Kiiruga on jäetud lumi auto katuselt pühkimata, kuid ka seda on kindlasti vaja teha. Nimelt hakkab auto soojenedes katusel olev lumi sulama ja võib pidurdamisel libiseda esiklaasile, halvendades oluliselt nähtavust, või lennata teiste autode pihta.
Enne, kui hakkad autolt lund ära lükkama, pane mootor käima ja lase sõidukil lumekoristuse ajal soojeneda.
Külm ja niiskus võivad mõjuda ühtviisi halvasti nii inimestele kui ka autodele. Madalad temperatuurid võivad mõjutada näiteks rehvirõhku, aku vastupidavust ja mootori tööd.
Enne talvisele teele asumist tasub seepärast veenduda, et kõik oluline toimib – vaata üle kojamehed, tuled, aku seisukord ja vedelike tasemed. Kasuta talvist aknapesuvedelikku, et süsteem välisõhu temperatuuri langedes ei külmuks. Kütusepaak võiks olla vähemalt poolenisti täis – siis ei tohiks kütusetorustik külmuda ja on olemas ka puhver ootamatute viivituste puhuks.
Kontrolli ka rehve – kas rõhk ja muster vastavad normile. Eestis on 1. detsembrist kuni 1. märtsini kohustuslik kasutada talverehve, rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 4 mm (soovitavalt rohkemgi). Elades maapiirkonnas, kus teeolud on keerulisemad, tasub eelistada naastrehve.
Ja lisaks võiksid mõelda hädaolukorra varustusele. Jääkaabits, lumelabidas, tekk, taskulamp, käivitusjuhtmed ja pika säilivusajaga suupisted võivad talvel osutuda hädaolukorras tõelisteks elupäästjateks.
Sinu soojal ajal üldiselt taltsas auto hakkab talvistel teedel teist nägu näitama. Seetõttu on oluline valida talvele kohased sõiduvõtted. Varem sai puudutatud esi- ja tagaveoliste autode eripärasid. Siit leiad meeldetuletuseks ka üldised ohutu sõidu võtted.
Selleks et näeksid teed ja teepervesid hästi ning oleksid ka ise nähtav, peavad tuled olema töökorras. Seega on oluline veenduda, et töötavad nii sõiduki esi- ja tagatuled kui ka suunatuled.
Esituled
Eestis on esitulede kasutamine ka päevasel ajal kõigile sõidukitele kohustuslik. Olenemata sellest, millised reeglid kehtivad Sinu elukohariigis, tasub päeval sõites lähitulesid kasutada, et oleksid ise nähtav ja näeksid paremini ees olevat teed.
Udutuled
Need tuled on mõeldud nähtavuse parandamiseks udu, tugeva vihma- või lumesaju või tolmu korral. Udutuled asuvad esitulede all ja aitavad valgustada teed maapinnale lähemal, tänu millele on hõlpsam teemärgistust ja teeservi näha. Udutulesid kasutatakse tavaliselt koos lähituledega.
Kaugtuled
Kaugtuled on pimedas sõitmisel asendamatud, eriti maapiirkonna teedel ja maanteedel, kus tänavavalgustus puudub. Kaugtulede abil on tee pikemalt nähtav, mis aitab paremini märgata hilisõhtul liikvel olevaid loomi, jalgrattureid või jalakäijaid.
Kui vastu tuleb teine sõiduk või jõuad eessõitvale sõidukile järele, ära unusta kaugtulesid taas lähitulede vastu vahetamast – nii ei pimesta Sa teist juhti. Kaugtulesid ei tasu kasutada udu, vihma- või lumesaju korral, kuna udult või lumelt tagasi peegeldudes võivad need nähtavust hoopis halvendada.
Lisaks lumele ja jääle iseloomustab talveperioodi ka lühem valge aeg ning sageli viletsam nähtavus. Videvikus ja pimeduses võivad ootamatult ja justkui eikusagilt ilmuda teele jalakäijad ning jalgratturid, seega tasub olla äärmiselt tähelepanelik, et neid aegsasti märgata.
Ja veel – püüa sõidu ajal hoida kogu tähelepanu juhtimisel ning väldi nt telefoni kasutamist või muusika otsimist, eriti kui valgust on vähe. Nii märkad jalakäijaid ja jalgrattureid (või ka metsloomi) paremini.
Vähenda ülekäiguradade juures kiirust (isegi kui kedagi ei paista), et jõuaksid märgata ka helkuriteta inimesi. Valgustamata maanteelõikudel kasuta nähtavuse parandamiseks kaugtulesid võimalikult palju.
Palju talviseid õnnetusi juhtub sõiduraja vahetamisel. Talvel kaasneb sellega risk, eriti kui sõiduradade vahel on jää- ja lörtsisegu.
Kui Sul on vaja sõidurada vahetada esiveolise autoga, on oluline kasutada auto veojõudu (st hoida kerget kiirendust), kuni auto liigub stabiilselt uuel sõidurajal. Seni, kuni esirattad veavad, ei hakka tagaots libisema.
Tagaveoliste autode puhul ei soovitata ümberreastumisel veojõudu rakendada, kuna kiiruse suurendamisel võib tagaots libisema hakata. Selle asemel tuleks juhtida autot otse ja ettevaatlikult.
Nelikveoga autoga on rajavahetus kõige hõlpsam – peamine on hoida ühtlast kiirust ja juhtida sõidukit täpselt.
Võib ju näida, et liiklus sujub teisel rajal ladusamalt kui sellel, millel sõidad, ent see võib mõne hetkega muutuda ja ümberreastumine ei too loodetud edu. Seega, kui sõidurada pole vaja näiteks pööramiseks tingimata vahetada, siis on mõistlik püsida samal rajal.
Selleks et mõista, kuidas sõiduk libedal käitub, võiks sõitmist harjutada tühjal lumisel platsil. Ideaalis võiks kaasas olla mõni asjatundja või kogenum autojuht, kes selgitaks Sulle, kuidas libisemise korral õigesti reageerida.
Kui Sa pole päris kindel oma talvistes sõiduoskustes, võiksid mõelda libedasõidu koolitusele. Sellest on kindlasti abi, et parandada talviseid sõiduoskusi – juhtimist, pidurdamist ja takistustest möödumist libedal teel – ning annab kindlama tunde talvel liiklusesse minnes.
Isegi parimad sõidumeistrid ja kõige ettevaatlikumad juhid võivad talvel õnnetusse sattuda, olgu selle põhjuseks siis ootamatult hullud ilma- või teeolud või teele hüpanud metsloom.
Kaskokindlustus võib Sulle ootamatus olukorras appi tulla, pakkudes sõiduki kahjustuse, õnnetuse või varguse korral rahalist kaitset. Ifi kaskokindlustus sisaldab ka ööpäevaringset autoabi, kindlustuskaitset loomadega kokkupõrke korral ja paljusid teisi riske. Seega – kui Sul on meie kindlustus, võid tunda end rahulikumalt.
Kui Su auto saab viga, on lihtne esitada kahjuteade Ifi iseteeninduses või If Mobile Baltics äpis.
Jäised ja libedad teed, hooldamata sõiduk ja halb nähtavus on ühed peamised talviste autoõnnetuste põhjused. Kui tunned ja oskad neid ohte märgata ning tead, kuidas sellistes oludes toime tulla, oled talvisteks väljakutseteks valmis.
Lihtsalt pea meeles teha ettevalmistused, olla tähelepanelik ja valida oludele vastavad sõiduvõtted.