Küberrünnaku kindlustus (andmete taastamine varukoopialt)
Nii maailma mastaabis kui ka Eestis korraldatakse ettevõtete vastu üha enam küberrünnakuid.
Sestap pakub If Kindlustus ettevõtetele, kelle vara on Ifis kindlustatud, lisakaitset küberrünnaku riski vastu.
Kui palju küberrünnakuid tehakse?
COVID-19 pandeemia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ning internetiga ühendatud nutiseadmete arvu kasv on toonud kaasa üha sagedasemad küberrünnakud, ka Eestis
- 2020. aastal pöörduti Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE poole 22 896 korral.
- Nendest 2722 intsidenti mõjutasid ettevõtete andmeid ja konfidentsiaalsust.
- 2021. aasta kaheksa kuuga teavitati 843 intsidendist, millel oli mõju ettevõtte andmetele ja infosüsteemide konfidentsiaalsusele.
Paljudel juhtudel tuleb ettevõtetel investeerida aega ja raha, et taastada küberintsidentide tõttu kadunud andmeid.
Kuidas Ifi küberrünnaku kindlustus toimib?
Mida küberrünnaku kindlustus hüvitab?
Küberrünnaku kindlustus (andmete taastamine varukoopialt) hüvitab mõistlikud ja vajalikud kulud, et taastada ja puhastada kliendi andmed ja tarkvara ning viia need samasse olukorda, nagu need olid vahetult enne juhtumit.
Samuti hüvitatakse mõistlikud meetmed, mida rakendatakse kahjude vähendamiseks.
Ohutusnõuded, mis peab küberrünnaku kindlustuseks olema täidetud
Klient, kes soovib küberrünnaku kindlustuse lisakaitset, peab jälgima ja täitma eritingimustes nimetatud ohutusnõudeid.
Olulisimad nõuded on:
- teha varukoopiaid,
- tagada, et ettevõttes kasutatakse ainult seaduslikke operatsioonisüsteeme ja tarkvara;
- tagada, et arvutitele oleks paigaldatud ajakohane viirustõrje programm.
Mis on küberrünnak?
Küberrünnak on rünnak, kus küberkurjategijad kasutavad ühte või mitut arvutit ühe arvuti või võrgu vastu.
Küberrünnak võib pahatahtlikult arvuti välja lülitada, varastada andmeid või kasutada rikutud arvutit muude rünnakute käivitamise kohana.
Soovite lisainfot?
Küberturvalisuse kohta saab põhjalikumalt lugeda RIA CERT-EE lehelt