Kuigi autoroolis tuleks keskenduda ainult juhtimisele, ei suuda enamik eestlasi näppe ja pilku telefonist eemal hoida. Mobiili kasutamine roolis on aastatega aina tõusnud, eriti tõsine on probleem noorte juhtide ja meeste seas.
Iga kümnes juht on sattunud telefoni kasutamise tõttu õnnetusse või liiklusohtlikku olukorda, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Uuringus osalenud juhtidest kinnitas 75%, et nad kasutavad sõidu ajal mobiiltelefoni. Väga tihti kasutatakse telefoni navigatsiooniseadmena või räägitakse vabakäesüsteemi abil. Samas tunnistas 23% juhtidest, et nad vahetavad või otsivad autot juhtides telefonist muusikat, ning 13% ütles, et nad helistavad sõidu ajal ka ilma vabakäesüsteemita. 7% juhtidest saadab häälsõnumeid, 5% kirjutab sõidu ajal sõnumeid, peab vestlust või sirvib veebi. 3% vastanutest teeb autot juhtides samal ajal telefoniga pilte või videoid.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul on kahjuks märgata, et telefonide kasutamine roolis aina sageneb. Tegu on väga ohtliku tendentsiga, sest igasugune kõrvaline tegevus häirib juhti keskendumast liiklusele. „Mõni aasta tagasi läbi viidud samasuguse uuringuga võrreldes on näha, et mobiilide kasutamine on muutunud veelgi laialdasemaks. Kui varem oli telefoni kasutamine sõidu ajal pigem noorte probleem, siis nüüd teevad seda sama suurel määral kõik inimesed, teistest veidi vähem vaid üle 55-aastaste vanusegrupp,“ selgitas Kruus.
Uuringust ilmnes, et rohkem kipuvad roolis telefoni kasutama mehed, neist teeb seda 80%, kuid ka naiste puhul on see näitaja 70%. Pooled kuni 34-aastased noored kasutavad pidevalt telefoni muusika otsimiseks või vahetamiseks, vanemate juhtide puhul see näitaja väheneb. Koguni iga seitsmes noor tunnistas, et kirjutab juhtimise ajal sõnumeid või peab vestlust, mõned aastad tagasi tegi seda üks noor üheteistkümnest.
„Mõistagi kasutavad paljud telefoni navigatsiooniseadmena, aga kahjuks on märgata, et võrreldes varasemaga kasutavad täna noored telefoni roolis olles hüppeliselt enam. Kui sama tendents jätkub, liigub see tulevikus ka teistesse vanusegruppidesse,“ lisas Kruus.
Uuringust selgus, et telefoni kasutamine roolis on laialdane probleem olenemata inimeste rahvusest, haridustasemest või sissetulekust. Küll aga torkasid uuringus silma maapiirkondade elanikud, kes teevad autoroolis kõnesid märksa sagedamini ka ilma vabakäesüsteemita ning samuti kipuvad teistest pisut rohkem sõnumeid saatma ja veebi sirvima.
„Kui küsisime inimestelt, et kas nad on telefoni kasutamise tõttu ka reaalselt liikluses ohtlikku olukorda sattunud või koguni seetõttu õnnetuses osalenud, siis selgus, et seda on juhtunud ligi kümnel protsendil kõigist juhtidest. 2% tunnistas, et liiklusõnnetus juhtus telefoni kasutamisest tingituna, ja 8%, et nad sattusid seetõttu liiklusohtlikku olukorda ja pääsesid napilt õnnetusest. Seega tegelikult tunnetavad inimesed juba ise, et see harjumus tekitab liikluses reaalset ohtu,“ selgitas Kruus.
Teiste Balti riikide elanikud kasutavad telefoni roolis olles üsna samal määral nagu eestlased. Siiski on Eestis naaberriikidega võrreldes rohkem neid, kes vahetavad või otsivad autot juhtides telefonist muusikat ning sirvivad veebi.
Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.