Kätte on jõudnud sügispuhkuste kõrgaeg. Koolivaheaeg tähendab, et paljud eestlased sõidavad puhkusereisile. Eesti inimesed tähtsustavad kõige enam reisi hinda, vähem oluliseks peetakse reisibüroo või lennufirma mainet, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Uuringust ilmnes, et 22% Eesti inimestest puhkab sel sügisel välismaal ja 7% reisib puhkuse ajal kodumaal. Veerand vastajatest ei ole veel otsust langetanud ja pooled inimesed ei võta sel sügisel ette ühtegi puhkusereisi.
If Kindlustuse Balti reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on tavapärane, et sügiseti sõidetakse puhkusereisile vähem kui suvel.
„Sügisest puhkuseperioodi ilmestab see, et reisitakse pigem väga kitsas ajaraamis ehk koolivaheaja paiku, suvel aga jaguneb see periood kolme kuu peale. Tavaliselt külastatakse suvel palju naaberriike, sügisel aga eelistatakse soojemaid paiku,“ selgitas Luht.
Tulemustest selgus, et reisi puhul on kõige olulisem tegur hind – seda peab kõige tähtsamaks 78% inimestest. Pooltele vastanutele on oluline sihtriigi hinnatase ja sealne turvalisus. Reisijad on valmis tegema järeleandmisi lennugraafikutes, vaid 28 protsendile inimestest on tähtis lennuaegade paindlikkus. Reisibüroo või lennufirma mainet ja sihtriigi meditsiiniteenuste taset peavad oluliseks vähesed reisijad.
„On märgata, et noorte jaoks on reisi hind, sihtriigi hinnatase ja meditsiiniteenuste kvaliteet märksa tähtsamad kui vanematele reisijatele. Küllap leiab siit seoseid sellega, et noortele meeldib rohkem sihtriigis iseseisvalt ringi liikuda ja seetõttu on turvalisus neile olulisem. Hea on märgata, et Eesti reisijad vormistavad aasta-aastalt aina sagedamini reisikindlustuse, sest mõistetakse selle vajalikkust,“ lisas Luht.
Osaliselt aitab reisijaid ka Euroopa ravikindlustuskaart, kuid see ei kata ootamatu haigestumise või õnnetuse korral siiski kõiki kulutusi, nt visiiditasusid, transpordikulusid arsti juurde või tagasi koju, erameditsiini teenuseid jms. Seetõttu soovitabki tootejuht kasutada reisikindlustust isegi siis, kui külastatakse vaid lähiriike: „Kui näiteks pagasiga seotud või reisitõrke kahjusid võib mõõta sadades või tuhandetes eurodes, siis meditsiiniteenuste eest tuleb mõnikord tasuda ka kümneid tuhandeid eurosid või rohkemgi.“
Balti naabritega võrreldes näeme, et kõige rohkem kipuvad reisima lätlased. Samas on eelmise aastaga võrreldes vähenenud nii lätlaste kui ka eestlaste reisihuvi. Kui möödunud sügisel sõitis välisriiki puhkama iga neljas eestlane, siis tänavu teeb seda ligikaudu iga viies. Eelmisel aastal puhkas välisriikides iga kolmas lätlane, sel aastal aga iga neljas. Leedukate seas on huvi reisida püsinud samal tasemel, ka sel aastal puhkab välismaal iga viies inimene.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.