Kätte on jõudnud aasta kiireim ostukuu, mille käigus täituvad kaubanduskeskuste parklad autodest. Pahatihti juhtub parklates ka kokkupõrkeid ja muid õnnetusi. Kolmandik parklaõnnetuses osalejatest jätab õnnetuse registreerimata, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.
20.12.2024
Uuringust ilmnes, et parklates toimunud õnnetustes on osalenud rohkem kui veerand Eesti autojuhtidest, üle 55-aastaste inimeste puhul ulatub see näitaja juba üle kolmandiku. Kuigi võiks eeldada, et sellised kokkupõrked juhtuvad tavaliselt suuremate linnade elanikega, selgus uuringust, et sarnases mahus on seda kogenud kõigi piirkondade elanikud.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul kuuleme tihti suurte kaubanduskeskuste parklatest kui probleemsetest kohtadest, kuid palju õnnetusi toimub ka väiksemates linnades.
„Ligi pool kõigist autodega juhtuvatest õnnetustest leiab aset parklates. Kindlasti saab üht-teist ära teha, kui vältida tipptundidel kaubanduskeskuste ja poodide külastamist. Aga ka siis, kui oled ise väga hoolikas, ei saa välistada seda, et näiteks keegi lööb enda auto uksega sinu sõidukile mõlgi. Kusjuures ka see on liiklusõnnetus ning tuleks sellena registreerida,“ täpsustas Kruus.
Parklaõnnetustes osalenud inimestest kaks kolmandikku on seda kogenud ühe korra, kolmandik kaks-kolm korda ning mõned sellest enamgi. Pooltel juhtudel oli süüdlane teine osapool, kolmandikul juhtudel uuringu küsimustele vastanud autojuht ning 15% on osalenud parklaõnnetuses nii süüdlase kui ka kannatanuna.
„Eelkõige tuleb jääda rahulikuks. Kui õnnetus juhtub, siis kindlasti registreeri see,“ soovitas Kruus. „Kui sa ei leia teise auto omanikku, teavita politseid ja registreeri liiklusõnnetus kindlustusseltsi mobiiliäpis või iseteeninduses. Õnnetust registreerimata ei tohi kohapealt lahkuda, kuna politsei võib selle liigitada põgenemiseks ja siis tuleb juhil oma taskust kinni maksta nii sõidukite remont kui ka võimalik trahv politseilt. Tähele tasub panna ka seda, et oma numbri ja andmete jätmine kojamehe vahele ei ole õnnetuse registreerimine.“
Uuringu tulemustest selgus, et õnnetuse registreerib õigesti kaks kolmandikku inimestest. Viiendik parklaõnnetuses osalejatest sõlmib omavahel kokkuleppe ja ülejäänud kas põgenevad või jätavad kojamehe vahele oma numbri. „Hea on tõdeda, et enamik registreerib õnnetuse, aga leidub siiski paranemisruumi. Kui paarkümmend protsenti õnnetuse põhjustajatest põgeneb ja sama paljud n-ö ajavad omavahel asjad korda, siis selge on see, et kõik ei saa aru põhimõttest, et kindlustus kaitseb autojuhte. Selliste õnnetuste lahendamiseks ongi liiklus- ja kaskokindlustus ju mõeldud,“ selgitas Kruus.
Sõidukikahjude grupijuhi sõnul kardavad mõned inimesed õnnetusi registreerida, ehkki see tähendab neile järgmiseks kindlustusperioodiks vaid paarikümne euro suurust hinnatõusu. Uuringu vastustest selgus, et enamik kokkuleppele läinud autojuhtidest kas maksis või sai ise kannatanuna alla 100 euro, millest kaugeltki ei piisa auto remondiks, kui keretööde hinnad algavad poolest tuhandest eurost. Ka sündmuskohalt põgenemine ei ole mõistlik samm, sest enamasti leitakse süüdlased parklate või autode kaamerate abil üsna lihtsalt üles.
If Kindlustuse läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 vastajat üle Eesti.