Uuring: mis ajab Eesti autojuhte kõige rohkem närvi?

Uuringust ilmnes, et koguni 67% juhtidest saab kurjaks, kui teine juht ei näita manöövreid tehes suunatuld. 56% juhtidest on väga häiritud, kui mõni teine sõiduk trügib ootamatult nende sõidurajale, pooled juhid on aga vihased, kui kaasliiklejad liiguvad lubatud sõidukiirusest aeglasemalt, pidurdavad järsult või kasutavad roolis olles mobiiltelefoni.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul näitavad uuringu tulemused, et inimeste jaoks on esmatähtis jõuda võimalikult kiiresti sihtkohta ja et neid häirivad juhid, kes seda takistavad.

„Kahjuks segab juhte märksa vähem see, kui kaasliiklejad teisi ja ennast ohtu seades liigselt kiirendavad või sõidavad lubatust kiiremini – see häirib vaid viiendikku. Samas tuleb meil seoses kooliaasta algusega arvestada, et nüüd kulub liikluses veelgi rohkem aega. Seega tuleb kas oluliselt varem liikuma hakata või kui on juba selge, et jäädakse sihtpunkti hiljaks, tuleks sellega leppida ning mitte hakata tegema emotsionaalseid manöövreid. Liigselt kiirustades ei võida tiheda liiklusega sisuliselt midagi,“ selgitas Kruus.

Uuringust selgus, et kolmandikku juhtidest häirivad liikluses teised juhid, kes žestikuleerivad või karjuvad nende suunas. 17% autojuhtidest ei salli, kui neile signaali lastakse. Samas tunnistas 12% juhtidest, et nad ise žestikuleerivad või karjuvad kaasliiklejate suunas, ja 17%, et nad annavad signaali. Kolmandik autojuhtidest kinnitas, et nad ületavad lubatud sõidukiirust, ja viiendik, et nad trügivad teiste sõidurajale. Iga kümnes juht aga tunnistas, et ta ei lase ummikutes sihilikult teisel sõidukil sõidurida vahetada, isegi kui see näitab suunatuld.

„Liiklus on tihtilugu kompromisside kunst ning ummikud tekitavad paljudele juhtidele emotsioone, kuid enda väljaelamine teiste peal ei aita ummikutel kaduda. Seega ei ole mõistlik ka kaasliiklejate suunas žestikuleerida, karjuda või lasta signaali, kuna sellest ei ole midagi kasu ja see vaid häirib paljusid. Tasub varuda kannatlikkust ka siis, kui keegi stardib pisut aeglasemalt. Teda ei pea alati signaaliga kostitama. Paraku tunnistas 12% juhtidest, et nad lasevad signaali juba siis, kui eesseisev auto ei ole liikuma hakanud sekundi või kahega,“ lisas Kruus.

Kooliaasta algus ja puhkuste lõpp toob liiklusesse taas rohkem lapsi ja autosid. Seetõttu on vaja juba kohe leppida, et senine liikumiskiirus muutub oluliselt aeglasemaks. Samas tuleb olla veelgi tähelepanelikum, sest paljud lapsed alles alustavad iseseisvat kooliteed.

Balti riikide liikluskultuuri võrreldes on märgata, et Eesti juhid on teistest selgelt emotsionaalsemad, kui keegi nende sõidurajale trügib. Läti juhtidele käivad närvidele aeglased või ootamatult pidurdavad juhid. Leedu autojuhte häirivad aga teistest enam autode vahel sõitvad jalgrattad, mopeedid ja mootorrattad.