Uuring: sel suvel puhkab välisriigis iga kolmas Eesti elanik
Käes on suviste puhkuste aeg ja paljud soovivad just praegu sõita mõnda teise riiki vaba aega veetma.
Kuigi Eesti inimestele meeldib väga puhata kodumaal, külastab meist kolmandik ka välisriike. Reisi valikul on tähtis selle maksumus, samuti sihtriigi turvalisuse ja hinnatase, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.
Uuringust ilmnes, et 41% Eesti elanikest valib sel aastal kodumaal puhkamise, viiendik vastajatest eelistab puhkuse sihtkohana naaberriiki, neljandik reisib naaberriikidest kaugemale ja 7% läheb sihtkohta väljaspool Euroopat. 12% Eesti inimestest ei planeeri sel suvel puhkusereisi ei kodu- ega välismaal.
If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on märgata, et pärast pandeemiat on laiemalt tõusnud inimeste huvi reisimise vastu nii Eesti piires kui ka välisriikidesse.
„Möödunud aastaga võrreldes võib näha, et välisriikide külastamise soov on jätkuvalt suur, samas veelgi rohkem on kasvanud inimeste huvi siseturismi vastu. Kui möödunud suvel plaanis seda veerand vastajatest, siis sel aastal juba pea pooled,“ selgitas Luht.
Eestlased otsivad ka suvel välismaalt rannapuhkust
Uuringu tulemustest selgus, et võrdselt palju tahavad reisida nii mehed kui ka naised, samamoodi ka eri vanuses Eesti inimesed. Kõige rohkem külastavad välisriike Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud, kõige vähem aga Kesk- ja Lääne-Eesti inimesed. Üsna suured erinevused puhkuste planeerimises ilmnesid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel.
Nimelt eestlastest pooled puhkavad ka Eestis, mitte-eestlastest teeb nii ligi veerand. Euroopast välja sõidavad aga mitte-eestlased meelsamini.
Välisriikides soovivad Eesti inimesed enim puhata randades või külastada vaatamisväärsusi, nii vastasid ligi pooled küsitletud. Kolmandik vastanutest tahab külastada põnevaid linnu ja sama palju on neid, kes soovivad looduses matkata. Kultuuriüritusi, näiteks kontserte, kavatseb teises riigis külastada viiendik vastanutest.
„Aasta-aastalt on märgata, et inimeste teadlikkus reisikindlustuse vajadusest suureneb. Näiteks vastas 4% reisile minejatest, et nad harrastavad sihtkohas sukeldumist, mõnda veespordiala või ekstreemsporti. Neil inimestel tasub kindlasti reisikindlustuse lepingut sõlmides täpsemalt uurida, kas vastav kaitse on lepinguga kaasas. Kui pole, on mõistlik see kaitse juurde valida. Ikka ja jälle kogevad inimesed, kui oluline on reisikindlustust omada ka naaberriike külastades, sest kiire vajadus meditsiiniabi järele ei sõltu üldse sihtkohast,“ lisas Luht.
Oluline on reisi hind ja sihtriigi turvalisus
Eesti inimestele on reisi puhul kõige tähtsam selle hind. Koguni 77% vastajate jaoks on see väga oluline. Rohkem kui pooled reisijad rõhutasid vajadust, et sihtriik oleks igati turvaline ja et sealsed hinnad oleksid mõistlikud. Viiendikule vastanutest on tähtsad sihtriigi meditsiiniteenuste tase, lendude paindlikkus, samuti reisi- või lennufirma maine.
Võrdluses teiste Balti riikide elanikega näitas uuring, et Leedu inimesi huvitab teistest märksa rohkem siseturism. Eesti ja Läti elanikud aga reisivad enam välisriikidesse. Kui reisi hind on ühtmoodi tähtis enamikule Balti riikide reisijatele, siis eestlastele on võrreldes lõunanaabritega märksa olulisem turvalisus sihtriigis ning reisi- või lennufirma maine.
Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud If Kindlustuse uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.