Kätte on jõudnud koolivaheaeg ja paljud eestlased sõidavad sel ajal puhkusereisile. Eesti reisijate jaoks on kõige olulisemad reisi hind ja sihtkoha turvalisus, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Kui suvisel ajal käib välisriikides puhkamas sõltuvalt aastast ligikaudu 30–45% Eesti inimestest, siis sügiseti tehakse seda vähem.
Uuringust selgus, et 5% Eesti inimestest külastab sel sügisel puhkuse eesmärgil naaberriike, 12% naaberriikidest kaugemaid piirkondi Euroopas ja 8% on otsustanud Euroopast väljapoole puhkusele sõita. Ülejäänud kolm neljandikku Eesti inimestest kas puhkavad kodumaal, ei ole veel plaane teinud või ei võtagi sel sügisel puhkust.
If Kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on tavapärane, et sügiseti tunnevad inimesed reisimise vastu mõnevõrra vähem huvi kui suvel. „Samas võetakse sügisel väga palju reise ette just kitsas ajaraamis ehk koolivaheaja paiku, suvel jagunevad välisreisid pikema aja peale. Teine erinevus puudutab valitud sihtkohti: kui suvisel ajal külastab naaberriike paarkümmend protsenti Eesti inimestest, siis sügisel teeb seda vaid viis protsenti. Sügisel eelistatakse ikka soojemaid paiku,“ selgitas Luht.
Uuringus antud vastustest selgus, et huvi reisimise vastu on sarnane olenemata inimeste vanusest, soost ja elukohast. Küll aga planeerivad reise sagedamini kõrgema sissetulekuga inimesed.
Tulemustest ilmnes, et Eesti inimeste jaoks on kõige tähtsam reisi hind (seda pidas oluliseks 77% vastanutest), sihtriigi turvalisus (56%) ja sealne hinnatase (52%). Märksa vähem tähtsustasid reisijad sihtkoha meditsiiniteenuste kvaliteeti, reisifirma või lennukompanii mainet ja lendude arvu. Need on olulised igale viiendale reisijale.
Mida peavad Eesti inimesed reisi planeerimisel kõige olulisemaks?
„Võib märgata, et noorte jaoks on reisi hind ja sihtriigi hinnatase märksa tähtsamad kui vanematele reisijatele. Hea on näha, et aasta-aastalt võtavad Eesti reisijad aina rohkem reisikindlustuse, sest mõistetakse selle vajadust,“ arutles Luht. „Kui pagasi või reisitõrke kindlustamise üle võib mõnes olukorras veel kaaluda, siis ilma meditsiiniabi kaitseta ei tohiks isegi naaberriike külastada. Osaliselt annab kaitse ka Euroopa ravikindlustuskaart, kuid see ei kata kõiki kulutusi, nt visiiditasud, transpordikulud arsti juurde või tagasi koduriiki, ei võimalda kasutada erameditsiini jne. Selleks, et oleks reisi ajal kindlustunne, et ka eelnimetatud teenuste kulu saab kaetud, on reisikindlustus hädavajalik.“
Balti naabritega võrreldes näeme, et kõige rohkem kipuvad reisima lätlased. Sel sügisel võtab puhkusereisi välisriiki ette iga kolmas lätlane, iga neljas eestlane ja iga viies leedukas. Lätlased reisivad meelsasti Euroopa piires, eestlased aga sõidavad teistest enam Euroopast väljapoole.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.