Uuring: viimase poole aasta jooksul käis välisriigis puhkusel 6% Eesti inimestest

Äsja läbi viidud uuring näitas, et kui enamik Eesti inimesi vältis viimase poolaasta jooksul puhkusereise välismaale, oli siiski üsna palju ka neid, kes ülemaailmsest pandeemiast hoolimata välisriikidesse puhkama suundusid. Eriti usinalt sõitsid teistesse riikidesse puhkusele Eesti suuremate linnade elanikud ja mitte-eestlased, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Koroonapandeemia teine laine on kestnud ligi pool aastat ja enamik inimesi on tavapärastest päikese- ja suusapuhkustest loobunud. Üllatuslikult näitavad aga If Kindlustuse uuringu tulemused, et küllaltki paljud inimesed – koguni 6 protsenti – on siiski välisriikides puhkamas käinud.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on viimane pool aastat olnud keeruline kõigile, kes on kuhugi reisida soovinud. Raske on olnud leida sihtkohti, kuhu vabalt reisida lubatakse, ja teiseks tuleb jätkuvalt hoolitseda iseenda ja teiste tervise eest.

„Kuigi 6% koondnumbrina ei tundu suur, siis teatud gruppide hulgas on see number märksa suurem ja seetõttu on ka tulemus üllatav, eriti kui arvestada meie praegust olukorda,“ selgitas Luht. „Näiteks Eesti suuremate linnade elanikest külastas välisriike puhkamiseks 8%. Märgata oli ka erinevusi rahvuste vaates: kui eestlasi käis välispuhkustel 5%, siis mitte-eestlaste puhul ulatus välismaal puhanute osakaal koguni 9%-ni.“

Enamik inimesi ei ole viimase kuue kuu jooksul üldse puhkust võtnud. Kõigist vastajatest 72% ütles, et nad ei ole puhkusel käinud, 22% vastajatest valis puhkuseks sihtkoha Eestis.

„Kuigi võiksime eeldada, et välisriike külastavad täna vaid noored, ei ole see üldse nii. Kõige rohkem on välisriike külastanud inimesed vanuses 45–54 aastat (8%), 25–34 aastat (7%) ja 55–64 aastat (6%). Noored vanuses 18–24 aastat on seevastu kõige rohkem kodumaal puhanud,“ täpsustas Luht.

Uuringust selgus, et Eesti elanikud pole külastanud mitte ainult lähiriike. Pooled välisriikides puhanud inimestest käisid naaberriikidest kaugemal. Mehed käisid välispuhkustel mõnevõrra aktiivsemalt (7% vastajatest) kui naised (5%).

Kui paljud Eesti inimesed plaanivad välisriikides puhata järgnevatel kuudel?

Samuti küsiti uuringus seda, kui paljud inimesed plaanivad järgmise kolme kuu jooksul puhkuse eesmärgil välisriike külastada. Selgus, et selline plaan on 6 protsendil vastajatest. 8% valib puhkuseks mõne koha Eestis, 19% ei ole veel otsustanud ja 66% inimestest ei plaani ette võtta ühtegi puhkusereisi, ei kodu- ega välismaale.

„Soovitame kõigil välisreisi planeerivatel inimestel kaaluda, kas praegu on õige aeg puhkusereisiks või tasuks seda mõnevõrra edasi lükata. Kui aga inimene siiski soovib reisile minna, tuleb arvestada, et lisaks pandeemiale pole kuhugi kadunud ka teised riskid, seega on reisikindlustuse olemasolu igal juhul hädavajalik,“ kinnitas Luht.

Kui võrrelda Eesti elanikke lõunanaabritega, siis viimase poole aasta jooksul on Balti riikide elanikud välisriike puhkusteks külastanud üsna samas suurusjärgus. Tuleviku suhtes on aga lõunanaabrid meist optimistlikumad. Kui Eesti elanikest soovib järgmisel kolmel kuul välisriike puhkuseks külastada 6% ja koduriigis puhata 8%, siis Lätis on vastavad näitajad 7% ja 12% ning Leedus 8% ja 21%.

If Kindlustuse poolt märtsi teisel nädalal Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.