Analüüs: üle 70% lumega seotud õnnetustest juhtub lamekatustel

Tänavune talv on väga lumerohke, mis tekitab probleeme paljudele kinnisvaraomanikele – eriti neile, kelle majadel on lamedad katused, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud analüüsist. Juba praegu tuleks valmistuda selleks, kui suured lumehunnikud sulama hakkavad.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul on kahjude statistikast näha, et lumega seotud probleemid ilmnevad kõige sagedamini lamedate katustega majadel ja kergete konstruktsioonidega varikatustega ehitistel.

„Peamised murekohad on seotud lamekatuste vee äravoolu süsteemidega. Probleeme tekitab see, kui kanalisatsioonis olev vesi jäätub ja seeläbi torustiku puruks pressib. Lihtne lahendus oleks kasutada küttekaablit, paraku ei leia seda kaugeltki kõigil ehitistel. Samuti tekitavad probleeme äravoolutrappide ummistused ja katusematerjali vigastused, mis annavad veele võimaluse majja pressida,“ selgitas Nõu.

Varikatusega ehitiste peamine probleem on puudulik projekteerimine. Tihtipeale on sellised ehitised püstitatud asjatundjate abita, arvestamata lume kaalu, eriti kui see vesiseks ja raskeks muutub.

„Suurimaid kahjusid on kannatanud ettevõtjad, juba sel põhjusel, et need ehitised on suuremad ja varaliselt kõrgema väärtusega. Näiteks põhjustas ühel aastal lumi Pärnu spordihoone katuse kokku kukkumise, mille puhul tuli kindlustusel kahjusid hüvitada rohkem kui 300 000 euro eest. Veel sagedamini tuleb ette juhtumeid, kui kahjude summa on paarikümne tuhande euro ringis. Selliseid juhtumeid on viimasel ajal esinenud näiteks Harjumaal. Varikatusega ehitiste puhul saavad tihti kannatada seal hoitavad kaubad ja tehnika – näiteks kui ettevõttel on tootmishoone külge ehitatud varikatus, mille all väärtuslikumaid asju hoitakse,“ täpsustas Nõu.

Praeguste lumehunnikute sulamiseks tuleb valmistuda

Tavaliselt on kindlustuse puhul lepinguga kindlaks määratud, millistel juhtudel ja kui kiiresti reageerides tuleb katust puhastada. Seetõttu vastutab kinnisvara omanik nii oma vara kui ka teiste isikute ja vara eest, kui need peaksid mõne õnnetuse tõttu kahjustuma.

„Lund ja jääd tuleb eemaldada ettevaatlikult. Ennekõike tuleb silmas pidada, et sellega ei tekitataks ohtu iseendale, teistele isikutele või varale. Tihti on parim lahendus palgata selleks professionaalid, kes peaksid tagama ka selle, et näiteks lamekatuselt lund lükates ei rikuks nad katuse katet ega tekitaks seeläbi uusi probleeme juurde. See on vastutusrikas töö ja kui keegi pole täna veel sellele mõelnud, siis tuleks kohe mõelda – eriti enne meie praeguste lumehunnikute sulamist,“ selgitas Nõu.

7 soovitust, kuidas katus korras hoida

• Vaata katused üle regulaarselt ning eriti iga talve eel. Kontrolli, et vihmavee äravoolusüsteemi ei ummistaks langenud lehed või muu praht. Ladude, kuuride jms kergemate hoonete katused vajavad vähemalt sama palju tähelepanu.
• Lamekatuse puhul paigalda kindlasti vihmavee äravoolusüsteemi soojendus. Vajadusel puhasta ja kontrolli äravoolu trappe ka talvel, et torustik ei külmuks ega ummistuks.
• Katuse eri osadelt tuleks lund eemaldada ühtlaselt, et ei tekiks liigset koormust mõnele katuse osale. Kui katuseharjalt lund koristada, siis tuleks lumi eemaldada ka katuse mõlemalt küljelt. Lund ei tohi lükata kõrgemalt katuselt madalamatele katustele.
• Lumekoristajad peaksid alati kandma asjakohast varustust, sealhulgas turvarakmeid.
• Katuselt lund koristades tuleb veenduda, et kukkuv lumi ja jää ei ohustaks möödakäijaid.
• Ohutuse suurendamiseks on vajalik viilkatustele paigaldada lumetõkked.
• Kui katuselt on lumi eemaldatud, vaata esimesel võimalusel üle, ega katusesse pole tekkinud auke või muid kahjustusi, mille kaudu võib vesi hoonesse pääseda.

Kindlasti on mõistlik hooned kindlustada kas kodukindlustusega või leida võimalus ettevõttele suunatud kindlustuste hulgast.