Analüüs: 40% autodega seotud õnnetustest juhtub klaasidega
26.08.2021.
Pikaajaline kindlustusstatistika näitab, et kõige enam valmistavad Eesti autojuhtidele muret sõiduki klaasidega seotud õnnetused. Keskeltläbi 4–5 aasta tagant juhtub iga autoga õnnetus, mis vajab esiklaasi parandust või vahetust, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud analüüsist.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul pöördub viiest autoomanikust kaks kindlustuse poole just klaasidega seotud mure tõttu.
„Muidugi sõltuvad õnnetused ja kahjud iga konkreetse juhi liikumistrajektooridest, sõitmise sagedusest, pikivahe hoidmisest ja teetöödest, kuid autoklaasidega seotud mured puudutavad Eesti juhte konkurentsitult kõige tihedamini. Pikaajaline kindlustuskahjude kogemus näitab, et igast täkkest areneb millalgi pragu, nii et kui klaasilt avastatakse täke, siis tuleb seda ühel hetkel ikkagi parandada või klaas vahetada,“ selgitas Kruus.
Pole sugugi ebatavaline, et kui pargitakse sõiduk näiteks kahe rattaga kõnnitee äärele, avastab juht mõne tunni pärast tagasi tulles, et klaasitäkkest on vahepeal välja arenenud suurem pragu.
„See juhtub sellepärast, et klaas on oluline ka auto kere vaates – nimelt 34% auto kere jäikusest kandub klaasile. Seega ei tasu klaasitäkkeid parandamata jätta,“ lisas Kruus.
Klaaside parandamise trendid on muutunud
Kui veel kümme aastat tagasi kasutati auto esiklaasi vigastuste puhul klaasitäkete parandust vaid üksikutel juhtudel, siis viimase kümne aastaga on see trend oluliselt muutunud.
„2011. aastal moodustas klaasitäkete parandamise osakaal kõigist esiklaasi kahjudest ainult 0,2%, nüüd aga valib juba 10,5% juhtidest klaasitäkete paranduse ega soovi kogu klaasi välja vahetada. Põhjamaades parandatakse niimoodi ligikaudu 30% klaasidest, nii et selle tasemeni on meil veel tükk maad minna,“ ütles Kruus.
Kliendid eelistavad klaasitäkete parandamist järjest enam mitmel põhjusel. „Paljud kliendid hindavad täkkeparanduse kiirust – kogu protsess võtab aega umbes pool tundi. Selleks pole vaja teha muud kui sõita näiteks lõunapausil klaasitöökojast läbi. Kui klaasil tekkinud kahjustus ei häiri otseselt juhi vaatevälja, on see lisafaktor, mis tavaliselt klaasiparanduse kasuks räägib,“ selgitas Kruus.
Järjest suuremat rolli mängib keskkonnateadlikkus
Pikaajalise staažiga juhid kogevad ikka ja jälle, et auto klaasile tekib täkkeid, mille puhul ei ole iga kord vaja kogu klaasi vahetada.
„Eks klaasitöökodades on tehtud selgitustööd, et parandatud klaas on sama tugev kui enne vigastust. Lisaks on aastatega tõusnud inimeste keskkonnateadlikkus. Autoomanikud saavad aru, et keskkonna vaates ei ole mõistlik iga väikese täkke pärast klaasi utiliseerida ja uut toota. Küllap on mõjutanud ka sõprade ja tuttavate kogemused, et klaasitäkke parandus püsis kenasti korras, nii saavad teisedki sellest julgust juurde,“ lisas Kruus.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht rõhutas, et vigastatud autoklaasiga ei ole turvaline liigelda ja igal juhul on mõistlik esimesel võimalusel klaasitöökotta pöörduda. Kaskokindlustuse klientidel on klaasi parandused ja vahetused tavaliselt kindlustatud ilma omavastutuseta. Lisaks on ilma omavastutuseta need 6 kaskokindlutuse olukorda
Tutvu ka, millised on klaasikahjude järel järgmised TOP kaskokindlustuse juhtumid.