Uuring: kellele helistavad Eesti inimesed esimesena peale liiklusõnnetust?
If Kindlustus viis läbi uuringu, saamaks teada, kellele helistavad Eesti inimesed esimesena, kui nende autoga juhtub õnnetus. Selguse huvides täpsustati, et toimunud on liiklusõnnetus autoga, milles inimesed vigastada ei saanud.
Uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke helistab õnnetuse järgselt peamiselt kas kindlustusseltsi või politseisse. Nii vastasid vastavalt 31 ja 27 protsenti küsitletutest. Kolmanda variandina tuli esile elukaaslasele helistamine, seda eelistas 16% meestest ja 27% naistest. Sõpradele ja vanematele helistab sellises olukorras esimesena 5 protsenti vastanutest. 4% vastajatest aga ei helista õnnetuse järgselt kellelegi ning soovivad iseseisvalt olukorra lahendada.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul ei ole olemas ühte kindlat lahendust, kuidas toimida erinevatele liiklusõnnetuste järgselt. Seega tuleb iga olukorda hinnata ja käituda vastavalt olukorrale.
„Kui liiklusõnnetuses saavad inimesed vigastada, on äärmiselt oluline helistada esmalt hädaabi telefonile 112 ning kutsuda abi. Kui aga on tegemist väiksema õnnetusega, kus inimesed kannatada ei saa ning juhid jõuavad omavahel kokkuleppele, kes oli õnnetuses süüdlane ning vormistavad selle kirjalikult, siis on mõistlik helistada kindlustusseltsi, kus inimest juhendatakse kahjujuhtumi registreerimisel või pöörduda juhtumi registreerimiseks otse kindlustusseltsi koostööpartneri poole,“ selgitas Kukk.
Esineb ka olukordi, mille puhul ei jõua autojuhid kokkuleppele süüdlase osas, sel juhul tuleb helistada politseisse ja tegutseda neilt saadud juhiste järgi.
„Kui autojuhid ei jõua kokkuleppele õnnetuse põhjustaja osas, ei tohiks kindlasti sõidukeid liigutada enne politsei saabumist. Sel juhul hindab olukorda politsei, kes ka sündmuskoha jäädvustab. Kui aga autojuhid saavad ise kokkuleppele kahju põhjustaja osas, tuleb siiski enne autode liigutamist teha sündmuspaigast pildid, mis on hiljem vajalikud liiklusõnnetuse menetlemisel. Tähele tasub panna seda, et kindlustusseltse huvitavad enam pildid, mis kirjeldavad liiklusolukorda laiemalt, seega piltide tegemisel tuleb keskenduda ümbruskonnale ja mitte niivõrd auto detailsetele kahjustustele, sest kindlustusseltsi koostööpartner teeb hiljem ise pildid autode kahjustustest,“ lisas Kukk.