Uuring: mehed rööprähklevad autoroolis naistest kaks korda rohkem
If Kindlustuse tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et mehed rööprähklevad ehk tegelevad autoroolis samal ajal mitme tegevusega naistest ligi kaks korda enam. Uuringus osales Eestist üle 1000 inimese.
Roolis süüakse ja räägitakse telefoniga
Kõige sagedamini juhib tähelepanu autojuhtimiselt eemale söömine ja joomine: 38 protsenti uuringus osalejatest sööb või joob rooli keerates regulaarselt. Sellele järgneb 33 protsendiga mobiilitelefoniga rääkimine ilma "käed vabad" seadmeta. Mobiiltelefoni ei kasutata roolis vaid helistamiseks: 9 protsenti vastanutest saadab roolis ka tekstsõnumeid ja 5 protsenti surfab nutiseadmega internetis või sotsiaalmeedias.
Riskigrupp on mehed ja kõrgemapalgalised
Uuringust selgus, et meesterahvad tegelevad autoroolis kõrvaliste tegevustega ligi kaks korda enam kui naisterahvad. Näiteks söömist ja joomist praktiseerib 46 protsenti meestest ja vaid 30 protsenti naistest. Telefoniga räägib „käed vabad" seadmeta 42 protsenti meestest, samal ajal naistest teeb seda üksnes 24 protsenti autojuhtidest.
Üllataval kombel tuleb välja ka, et kõige rohkem tegelevad roolis kõrvaliste tegevustega just kõrgema sissetulekuga inimesed, kellest pea pooled söövad ja joovad roolis või räägivad regulaarselt telefoniga.
Müüt murtud: naised ei meigi end roolis
Samuti kummutas uuring müüdi, nagu naised meigiks ja kohendaks enda soengut autoroolis. Uuringu kohaselt teeb seda vaid 1 protsent naisterahvastest, kes autoga sõidavad. Selgub, et Eesti mehed on roolis naistest edevamadki: nimelt 2 protsenti uuringus osalenud meestest vastas, et sätib autoga sõites enda soengut.
Lätlased ja leedukad keskenduvad meist rohkem sõitmisele
Samasugune uuring viidi läbi ka Lätis ja Leedus. Selgus, et naaberriikides tegeletakse roolis kõrvaliste tegevustega vähem kui Eestis. Leedukad näiteks räägivad autoroolis telefoniga 6 protsendi võrra vähem ja lätlased 4 protsendi võrra vähem kui eestlased.
Mobiiliga lobisemine vähendab juhi reageerimisvõimet neli korda
If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul on vaatamata viimasel ajal tehtud kampaaniatele inimeste teadlikkus endiselt madal. Lisaks roolis mobiiliga lobisemisele on tema sõnul üha kasvavaks probleemiks muutunud nn. nutijoove, kus liikluse jälgimise asemel vaadatakse enda telefoniekraani.
„Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel tõstab roolis mobiiltelefoni kasutamine liiklusõnnetusse sattumise riski ligi neli korda, aeglustades juhi reageerimiskiirust, suutlikkust püsida enda sõidurajal ning võimet hoida õiget pikivahet ees sõitva autoga," ütles Veilberg.