Suurimad vead, mida liiklusõnnetuse järel tehakse

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul tekivad liiklusõnnetuste järel probleemid tihti inimeste teadmatusest. „Eeskujulik autojuht saab liikluses suuremaid probleeme teisi arvestava sõidustiiliga ise paljuski ennetada, aga ka kogenud juhid võivad stressirohkes olukorras teha paratamatult vigu,“ lisas Kukk.

​​1. Olukord jäetakse kohapeal fikseerimata

Kui õnnetus siiski juhtub, on levinuimaks probleemiks see, et liiklusõnnetuse järel jäetakse paberid sündmuskohal vormistamata. See võib hiljem segadust tekitada ja raskendada osapoolte hüvitise saamist kindlustuselt.

„Süülisuse tuvastamiseks ei piisa, kui üks osapool end sündmuskohal süüdi tunnistab ja selle kohta kusagile lihtsalt allkirja annab. Olulisem on sündmuskohal fikseerida, kuidas ja mis asjaoludel õnnetus juhtus, kirjeldada liiklusõnnetuse toimumise skeem ja lisada juhtide selgitus. Kirjalikult vormistatud dokument välistab, et üks osapooltest võiks hiljem anda vastuolulisi tunnistusi. Lisaks liiklusõnnetusest teatamise blanketi täitmisele oleks hea jäädvustada autode asukohad ja vigastused näiteks mobiiltelefoni kaameraga,“ ütles Kukk.

2. Arvatakse, et kontaktandmete vahetamine on piisav

Suhteliselt sagedased on juhtumid, kus liiklusõnnetuse sündmuskohal jäetakse vajalikud dokumendid üldse vormistamata ja õnnetuses osalenud juhid vahetavad ainult kontaktandmeid. Kindlustusseltsi pöördudes annavad aga mõlemad autojuhid erinevaid ütlusi, millest tulenevalt ei ole võimalik õnnetuse põhjustamises vastutavat isikut tuvastada ja sellest tulenevalt kannatanule kahjusid hüvitada.

3. Kannatanu nõustub kokkulepetega

Olles liiklusõnnetuses kannatanuks, tuleks kindlasti vältida igasuguseid kokkuleppeid, mida õnnetuse põhjustaja võib pakkuda. Näiteks lubadust maksta ise kahjud kinni ja kindlustusse mitte teatada või lubadust ise sõiduk mõnes töökojas oma kuludega remontida.

Sellised kokkulepped sündmuskohal lõpevad kannatanule tihti sellega, et kahjustada saanud sõidukit tuleb ise remontima hakata, kuna süüdlane võib taganeda pakutud kokkulepetest. Kui vajalikud dokumendid kindlustusele on jäänud koheselt vormistamata, siis hiljem võib süüdlane nende vormistamisest keelduda.

4. Õnnetuse kuupäev muudetakse sobivamaks

Probleemiks on see, kui süüdlasel puudub liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis ja ta teeb ettepaneku, et soetab kohe poliisi ning juhtumi registreerimisel kindlustusandja juures võiks liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva edasi lükata.

„Kindlasti tuleb hoiduda igasugusest petmisest või sellega kaasa minemisest. Ka siis, kui eesmärk võib esmapilgul tunduda üllas. Sellisel puhul võib kannatanu sattuda olukorda, mis lõpeb tavaliselt arusaamatusega ja kindlustushüvitisest ilmajäämisega,“ sõnas Martin Kukk.

5. Parklas auto riivamine ei tundu liiklusõnnetus

Tihti eksitakse ka kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral käitumisega. Näiteks otsasõidu korral liiklusmärkidele, postidele, aedadele või teepiiretele jäetakse teavitamata nii politsei kui ka vara omanik. Sellest võib hiljem tekkida probleeme, mis võivad viia hüvitisest ilmajäämiseni, kuna seadustest ja kindlustustingimustest tulenevalt tõlgendatakse selliseid juhtumeid sündmuskohalt põgenemisena.

„Kui Teie autole on parklas otsa sõidetud, siis on tegemist liiklusõnnetusega. Kindlasti tuleks teavitada politseid ja mitte ära sõita ilma juhtumit fikseerimata. Turvakaamerate abil saab tihti teise sõiduki tuvastada ja siis on ka hilisem kahjude hüvitamine ladusam,“ rääkis Kukk.

Kui sõidate ise otsa kas teisele sõidukile või liiklusmärgile, aiale, vms ja kahju saajat ei ole võimalik tuvastada, siis teavitage samuti politseid. Kontaktandmete jätmisest teise sõiduki omanikule ei piisa - lahkumist võib tõlgendada sündmuskohalt põgenemisena.

Tuleb lähtuda Liikluseeskirjast, mille kohaselt on vaja kahju saajaga kokkuleppele jõuda ning see kirjalikult vormistada. Kui vara omanikku ei suudeta tuvastada, siis tuleb kutsuda politsei.

6. Kindlustusseltsi teavitamise aeg

Laialt on levinud klientide väärarvamus, et kindlustusandjat tuleb õnnetusest teavitada ühe tööpäeva jooksul, millest tulenevalt kliendid kipuvad õnnetuse kuupäeva hilisemaks märkima, kartuses, et teatamisega hilinemise korral keeldub kindlustusselts hüvitise maksmisest.

Hilisemaid probleeme võib tekkida siis, kui kannatanu on kuupäeva teadlikult valesti kirjutanud, mis käsitluse käigus ilmsiks tuleb ja see võib kannatanule tekitada probleeme kahjude hüvitamisega.

Enamus Eesti kindlustusseltsid on oma tingimustes sätestanud, et kliendil tuleks kindlustusandjat informeerida esimesel võimalusel, mingeid päevi ega tunde kuhugi märgitud ei ole. Kui teatamine toimub mõistliku aja jooksul, siis probleeme ei teki.