Lemmikloomakindlustuse pettused kasvasid jaanuaris hüppeliselt

Kui möödunud aastal avastati terve aasta peale kokku 25 lemmikloomakindlustusega seotud kelmust, siis tänavu on ainuüksi jaanuari jooksul avastatud neid juba 10. Keskmine kahjusumma nende kelmuste puhul jääb 300-400 euro piiresse.

Kindlustusuurijate osakonnajuhi Arvi Rohuniidu sõnul on inimesena arusaadav kiusatuse tekkimine pärast kahju toimumist kiiresti kindlustusleping sõlmida, kuid see on ebaaus teiste klientide suhtes ning kvalifitseerub kelmuseks. „Pettuse korraldanud inimesed saavad tegelikult kenasti aru mida nad teevad, kuid ju on siis kiusatus ja vajadus niivõrd suur, et ollakse valmis riskima karistuse kustumatu pitseriga ning saama kriminaalkorras karistada.

Analüüsime selliseid olukordi juhtumipõhiselt ning loomulikult andestame paljudele lootuses, et enam nii ei tehta. Kuid igal juhul on kindlustuskelmus tõsine teema ning kindlustusseltsina peame kaitsma oma ausaid kliente, kuna lõppkokkuvõttes maksavad kelmide tekitatud kahjud kinni just nemad,“ sõnas Rohuniit.

Rohuniit lisab veel, et kõnealuste juhtumite puhul ei ole tegemist olnud paadunud pättidega vaid täiesti tavaliste normaalsete inimestega, kes on tekkinud kiusatusele järele andnud ning võtnud riski pettuse teel kindlustusest hüvitise saamiseks.

Pea kõikides kindlustusseltsides töötavad kindlustusuurijad, kelle ülesandeks on pettuste avastamine ning tõendamine selleks, et ausad kliendid ei peaks kelmide tekitatud kahjusid kinni maksma. Karistusseadustiku §212 järgi võib kindlustuskelmuse eest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

If Kindlustuse uurijad lahendasid möödunud aastal Eestis 115 kelmuse juhtumit summas 350 000 eurot, neist 25 olid seotud lemmikloomadega.