Veeavarii korteris – kes hüvitab kulud?

1. Selgita välja, kust vesi korterisse pääses ja vajadusel kutsu santehnik. Kui leke on Sinu enda korteris, kutsu kiirelt kohale spetsialist, kes lekke peatab. Kindlasti keera kinni ka oma korteri peakraan. Kui näed, et vesi tuleb näiteks ülemise naabri juurest, siis tuleb korteri omanikuga ühendust võtta. Kui ei õnnestu teda kätte saada, helista majahaldurile või kutsu toruabi, et sulgeda maja peakraan. Nõnda saab veejooksu kiirelt peatada ja edasiste kahjustuste tekkimist vältida.
2. Teavita ühistut, vajadusel ka naabreid. Tekkinud õnnetuse peaksid korteriühistu liikmed fikseerima. Kui Sul on põhjust arvata, et leke võib olla jõudnud ka teistesse korteritesse, siis teavita sellest kindlasti teisi korteriomanikke. Juhul kui Sul pole kõiki kontakte või sellega tegelemiseks napib aega, saab korteriühistu Sind aidata.
3. Jäädvusta lekke tagajärjed. Fotod aitavad hiljem tõestada lekke tõsisust ning tekitatud kahju ulatust. Siinjuures ei tasu aga minna liiga põhjalikuks. Rohkem pilte saab teha ka siis, kui korter on juba kuivada jõudnud. Kui leke pärineb naaberkorterist, teeb piltide olemasolu kahjude sissenõudmise lihtsamaks.
4. Alusta kuivatustöödega ja peata edasiste kahjustuste tekkimine. Võimalusel vii mööbel ja muu vara teise ruumi, kui seal on kuiv. Asjad, mida liigutada ei saa, kata kinni näiteks kilega.
5. Võta ühendust oma kodukindlustuse pakkujaga. Kui Sul on olemas kodukindlustus, tuleb kindlustusandjat võimalikult vahetult peale õnnetuse toimumist sellest teavitada ja teha kahjuavaldus.

Ifi korterikindlustuse lehelt saad korteriomanikuna hea ülevaate sellest, milliste kahjude vastu on Sul võimalik end kindlustada. Ostes näiteks korteri kodulaenuga, piisab enamasti kodukindlustuse põhipaketist. Laenuandjale on oluline, et kindlustatud oleks laenuobjekt ehk siis korter, ilma selles oleva mööbli ja muu varata. Selleks et ka Sul endal õnnetuste tekkimisel muretum oleks, näiteks juhul, kui Sinu korteri lekkest saab alumise korteri vara kahjustatud, tasub aga mõelda tugevamate kindlustuspakettide peale.

Kahjuavalduse peaks esitama võimalikult kiiresti peale kahjude tekkimist. Siiski tuleb enne avalduse esitamist teha kõik endast olenev, et kahju ei suureneks. Kui korteris on näiteks veeavarii, siis tuleb lekkiva toru kraan kinni keerata.

Alles seejärel täida ära kahjuavaldus. Kui Su kodu on kindlustatud Ifis, saad seda teha mugavalt iseteeninduses. Seal sisestad esmased andmed tekkinud kahju kohta, misjärel võtab kahjukäsitleja Sinuga juba ise ühendust. Koos saate välja selgitada kahjude ulatuse ning leppida kokku, kes teeb remondi. Õnnetusest tekkinud kahjud hüvitatakse Sulle vastavalt poliisis olevatele tingimustele, kui on välja selgitatud õnnetuse asjaolud ja kahju suurus.

Kui soovid olla kindel, et Sinu korter on kaitstud võimalike erinevate õnnetuste korral, tasub ühendust võtta oma kindlustusandjaga. Kindlustusturult leiab erineva hinna- ja kaitsetasemega kindlustuspakette. Ent odavaim hind võib tähendada, et kindlustus ei sisalda nii mõndagi Sulle olulist kaitset ja kahjujuhtumi korral tuleb Sul kuludega ise hakkama saada. Niisiis aruta julgelt kindlustuskonsultandiga läbi oma vajadused, soovid ja kindlustussummad, et saaksid just nii tõhusa kindlustuse oma korterile, kui seda vajad.

Kodukindlustus

Kodukindlustus kaitseb Sind nende kahjude korral, mis puudutavad Sinu enda korterit. Seega, kui naaber ujutab Sinu korteri üle, korvab kindlustus Sulle sellest tekkinud kahju. Ehkki mõned kodukindlustuse kaitsed laienevad ka kodusele varale, st Sinu asjadele, siis parema kaitse j oma mööblile, tehnikale ja muule Sulle olulisele annab koduse vara kindlustus. Nii saad näiteks veeuputuse tagajärjel kahjustada saanud diivani, voodi ja muu tarviliku mööbli murevabalt asendada.

Vastutuskindlustus

Vastutuskindlustus ongi see, mis kaitseb Sind naabrile tekitatud kahju korral. Selle alla läheb nii veeavariiga teistele tekitatud kahju kui ka tulekahju tõttu tekitatud kahju. Vastutuskindlustuse kaitse saad lisada oma Ifi kodukindlustuse paketile täienduseks.

Esimene levinud põhjus on see, et tekkinud kahjud ei olnud kindlustuskaitse all. Kindlasti tuleb enne kindlustuse sõlmimist kindlustustingimused korralikult läbi lugeda. Kui Sul tekib küsimusi mõne punkti kohta või kui leiad mõne olukorra, mille puhuks Sa kindlustatud ei ole, võta kindlustuspakkujaga julgelt ühendust. Kui kindlustad oma korteri Ifis, saad seda teha mugavalt kodulehe vestlusaknas ja ka iseteeninduses. Koos konsultandiga saate lepingu üle vaadata ning leida sobivamad lahendused.

Teine levinud põhjus keeldumiseks on see, et kahju on põhjustatud korteriomaniku hooletusest. Omanikult oodatakse, et ta käib oma varaga heaperemehelikult ümber. See tähendab, et kui näiteks mõne toru ühendus tilgub, tuleb esimesel võimalusel lasta see ära parandada, mitte jääda lootma, et ehk ei juhtu midagi hullu.

Kolmas põhjus on kindlustuse liiga hiline teavitamine kahjujuhtumist ja õnnetuse dokumenteerimata jätmine. Kui juhtub õnnetus, võta oma kindlustusega ühendust niipea, kui kahjukolle on kontrolli all. Kui oled kindlustatud Ifis, võid helistada 24/7 töötavale kindlustustelefonile 777 1211. Nii saad vajadusel meie konsultandilt ka juhtnööre, kuidas edasi talitada. Kahjude ulatuse hindamiseks on kindlasti vaja teha ka õnnetuspaigast informatiivsed fotod.

Elus tuleb ikka ette ootamatusi, mida vältida pole alati võimalik. Me ei tea kunagi ette, millal mõni toru lõhkeb või ülemisel naabril vannivesi üle ääre jooksma hakkab. Sellisteks olukordadeks saame end aga ette valmistada, kindlustades oma kodu ja vara. Tutvu erinevate Ifi korterikindlustuse võimalustega ja kindlusta enda tagala sobilt.