Kindlustus võib säästa põllumehele sadu tuhandeid eurosid
Põllumajanduses päästab õige kindlustusleping olukorra, mis muidu viiks väga suurte probleemide või koguni ettevõtte pankrotini.
Loe täpsemalt OÜ Männiku Teravili ja Alari Kutsari lugu
„See oli miski, milleks ma absoluutselt valmis polnud,” meenutab OÜ Männiku Teravili tehnikajuht Alari Kutsar kohutavat päeva, mil tema traktor põlema süttis.
Lihtsalt. Niisama. Ja väga kiiresti. Tegu polnud avariiga ning keegi polnud purjus või rumal või midagi valesti teinud. Traktoriga sõitis mees, kellel oli korralik töökogemus. Ka traktor polnud hooldamata. Hiljuti oli see läbinud korralise hoolduse.
Olukord väljus kontrolli alt ülikiiresti, esmastest ohumärkidest said peaaegu kohe lahtised leegid. Korralik traktor põles maani maha – sellest jäi lühikese ajaga järele üksnes söestunud vrakk.
Kogu väga halva olukorra juures võib nimetada üksnes kaht head asja. Traktorist suutis õigel hetkel leegitsevast masinast välja hüpata ning jäi terveks. Ja traktor oli – õnneks! – kindlustatud.
„Alates kõnest kindlustusse sujus kõik!”
Alari Kutsar meenutab, et koostöö If Kindlustusega sujus väga kiiresti ja professionaalselt. „Ma polnud kunagi sellise probleemiga kokku puutunud, aga kindlustuses hakati sellega kohe tegelema ja kõik lahenes.”
Põllumajandusfirma tehnikajuht kinnitab, et alates kõnest kindlustusse sujus kõik. Kohale tulid kahjukäsitlejad ning süttinud traktorile tehti ekspertiis. Põlengu algpõhjus oli kapotialustes juhtmetes, samas oli hiljuti läbitud korraline hooldus.
Lühidalt – keegi polnud süüdi, kuid tööks nii vajalikku traktorit polnud enam olemas. Kui kindlustust poleks olnud, oleks see ettevõttele tähendanud suurt kahju, sest traktorite hinnad on selgelt üle saja tuhande euro. Kuna aga kindlustus hävinud traktori korvas, saadi peatselt tööga jätkata.
Alari Kutsar paneb ka teistele põllumeestele südamele, et kindlustuse pealt pole arukas kokku hoida.
„Võrreldes sellega, milline kahju tuleks üle elada, kui midagi juhtuks, pole kindlustusse investeeritud raha liiga suur,” arutleb Kutsar ning lisab, et sellega on nagu auto kaskokindlustusega – seda on arukas teha ka siis, kui liisingut pole ja keegi otseselt ei nõua.
Peamised kahjud toimuvad tööajal
If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla rõhutab põllumajandusettevõtete tähtsust majandusele ja meie kõigi igapäevaelule – saagist sõltub paljude inimeste toidulaud.
„Põllumehed kasutavad igapäevatöös mitmesuguseid seadmeid, aga ka abitöölisi. Et ettevõtjad ja töötajad saaksid seada fookuse põllumajandusele, aitame meie toime tulla ootamatustega, milleks võivad olla tulekahjud, masinakahjud ja loodusõnnetused,” selgitab Sondla. Ta lisab, et Balti riikide ja Põhjamaade juhtiva kindlustuspartnerina mõistab If Kindlustus hästi põllumajanduse riske ja oskab neid hinnata.
Risto Sondla töökogemus näitab, et põllumajanduses kindlustatakse peamiselt masinaid: traktoreid, kombaine, niidukeid, heinapresse, pritse ja haakeseadmeid, hooneid, kaupa ja mitmesuguseid tootmisseadmeid.
„Põllutöömasinate kindlustamine on Eestis üsna teada ja levinud,” märgib Sondla ja selgitab, et peamised kahjud toimuvad masinate kasutamise käigus – millelegi sõidetakse otsa tööd tehes või töömaalt tagasi tulles. Kahjud ulatuvad tuhandetesse, kuni paarikümne tuhande euroni. Seda näitavad paljude põllumeeste kogemused.
„Muidugi on kõige parem töötada ideaalselt korras põllul, heina- või karjamaal, kuid väga tihti tuleb tööd teha ka maastikel, kus leidub salakavalaid kive, mättaid või auke. Kasvõi üks selline võib tekitada vajaduse traktorit või selle osa remontida või koguni välja vahetada. Iga niisugune liigutus on aga kulukas, lisaks on põllumajandustööde tegemisega sageli kiire ning sõltutakse ilmaoludest,” räägib Sondla.
Kindlustushüvitised võivad olla väga suured
Harvad pole ka masinate ümberminekud, kraavi sõitmised või libedaga takistustesse sõidud. „Näiteks hüvitasime talvel mitu traktori täiskahju üle 100 000 euro. Traktor oli libedaga teeserva ja sealt kraavi vajunud,“ meenutab Sondla. „Traktorite ümberminekud toovad sageli kaasa masina mahakandmise ja suure kahju. Kõige sagedamini juhtub masinatega aga klaasikahjusid, reeglina on need kindlustatud ilma omavastutuseta, kahju suurused jäävad vahemikku 500–3000 eurot.”
Kahjuks pole harvad ka kombainide tulekahjud, mille rahalised kahjud küündivad sageli sadadesse tuhandetesse. Näiteks on If Kindlustuses olnud juhtum, kus tulekahju süttis kombaini mootoriruumis, ja kindlustushüvitis ulatus 170 000 euroni.
„Keskmiselt hüvitab If Kindlustus aastas 200 masinatega seotud kahju. Suuremad hüvitised on 200 000 euro ringis,” räägib Risto Sondla.
Kindlustada saab ka hooneid ja seadmeid
Risto Sondla tutvustab ka teisi kindlustusvõimalusi, mis võivad samuti säästa kümneid, vahel lausa sadu tuhandeid eurosid.
„Suure osa hüvitisi maksame põllumajandusettevõtetele välja seoses kahjudega, mis on toimunud hoonete, seal asuvate seadmete ja kaubaga,” räägib ta.
Eestis esineb sageli tugevat tuult, mis toob pahatihti kaasa kahjusid hoonete või muude rajatistega. Tormikahjude korral ulatuvad tavapärased hüvitised paarist tuhandest kuni paarikümne tuhande euroni. Sageli saavad kannatada kergemad ehitised või varjualused, mille konstruktsioon on nõrgem. Tulekahjusid juhtub küll harvemini, kuid need tekitavad kõige suuremaid kahjusid.
„Värvikamaid näiteid... Ühes laudas süttis külmkapp, mis tekitas ulatuslikke kahjusid hoone seintele ja katusele, kannatada said ka sõnnikutransportöör koos elektroonikaga ja lüpsiseadmed. Kahju ulatus kogusummas üle 100 000 euro. Juhtunud on sedagi, et garaažis hoitud masina elektrilise rikke tõttu on põlenud maha hooneid ja seal sees asunud tehnikat. Selliste kahjujuhtumite korral tuleb sageli tõdeda, et osa tehnikat pole kindlustatud,” räägib Sondla.
Ta meenutab olukorda, kus tootmishoonetes liha suitsutamisel süttis esmalt suitsuahi. Tuli ja suits levisid ka teistesse tootmisruumidesse, suurema kahju hoidis ära töötajate kiire ja adekvaatne reageerimine.
Vastutus teiste inimeste ees
Põllumajanduses võib ette tulla ka olukordi, kus kahju tekib mitte ettevõtjale endale, vaid hoopis teisele inimesele või ettevõttele – näiteks pääsevad lehmad võõrasse köögiviljaaeda või lillekasvatusse ning teevad seal lühikese ajaga väga palju kahju. Sellise olukorra riske saab maandada vastutuskindlustusega, mis tekkinud kahjud korvab.
Ettevõtja prioriteetide hulka kuulub ka vastutus oma töötajate ees. Töö põllumajanduses pole kerge ning mida parem on töötajate tervis, seda edukamaid tulemusi suudetakse saavutada. Korralik tervisekindlustus (vabatahtlik ravikindlustus) võib saada argumendiks, miks mitme tööandja vahel valides otsustatakse just selle ettevõtte kasuks, kus töötajate tervisest hoolitakse.
Tekkis huvi või küsimusi?
Küsimuste korral helista: 777 1211
Saada e-mail: ariklient@if.ee või täida kontaktivorm, võtame ise ühendust.