Oktoobri alguses möllanud torm jättis kodusid elektrita ning räsis hoonete katuseid ja fassaadegi. Korteriühistutele oli see kui meeldetuletus – kindlustus aitab remondikulusid kanda ning on aeg veenduda, et hoone ühised osad oleksid kindlustusega kaitstud.
Oktoobri alguses mitu päeva puid murdnud, katuseid lõhkunud ja üle Eesti kümneid tuhandeid kodusid elektrita jätnud torm näitas väga selgelt, kui kiiresti võivad halvad ilmastikuolud meie igapäevast elu oluliselt häirima hakata. Kahjuks kogesid mitmed ühistud lisaks elektrikatkestustele taas seda, et tuul räsis nende kortermaja katust ja fassaadi.
„Sellise tormi puhul võivad kortermaja kahjud osutuda vägagi suureks,“ kõneleb If Kindlustuse Balti ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla. „Me oleme käsitlenud juhtumeid, kus kortermajade suuremad tormi-, tule- või veekahjud on ulatunud isegi sadade tuhandete eurodeni.“
Ainuüksi 2022. aastal hüvitas If Kindlustus korteriühistutele ligikaudu 180 kahju kogusummas 450 000 eurot.
Kui kindlustust pole, tuleb remondikulud kanda ühistul endal. „Kahjuks ei pruugi igakuiselt kogutavast remondifondist aga kõigi kulude katmiseks jätkuda,“ täpsustab Sondla. „Kui maja pääses lihtsamalt, võivad kahjud piirduda kuni 10 000 euroga, kuid meil on olnud juhtumeid, kus tugeva tuule poolt kortermajale tekitatud kahju läks maksma 300 000 eurot.“
Sondla sõnul ongi aasta-aastalt suurenenud just hoonete katustele või seintele tekkinud tormi- ja veekahjustuste hulk. Lisaks kattematerjalidele on selliste juhtumite puhul kahju saanud ka katuse või seinte konstruktsioon.
Harvad pole ka need juhud, kus tuule tõttu vigastavad hoonet murduv puu või õhus lendlevad esemed. Paljude rekonstrueeritud kortermajade välispiiretele on paigaldatud päikesepaneelid, mis kuuluvad ühiselt kõigile korteriomanikele ehk ühine on ka nende eest vastutamine.
„Olenemata tuule kiirusest ja kahju suurusest on If Kindlustusel sellised juhtumid kaitse all,” nendib Sondla. „Samuti küsitakse meilt sageli ühistu prügimajade, varjualuste ja jalgrattakuuride kohta – jah, ka need kuuluvad kindlustuskaitse alla, kui nende suurus jääb alla 20 ruutmeetri. Kui pindala on suurem, tuleb need eraldi kindlustada. Lisaks on kindlustusega kaetud välisvalgustid, tarad, väravad, tõkkepuud, lipumastid, mänguväljakud, kaevud, purskkaevud ja prügikastid. Iga sellise rajatise remonti oma taskust maksta läheks üsnagi kulukaks.”
Lisaks looduskahjudele võib kortermajas juhtuda palju muudki – alates vandalismist kuni tulekahjuni. Näiteks hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahju, mis levib teistesse korteritesse või katusekonstruktsioonideni, tekitab lisaks suitsu- ja tahmakahjustusi, mille likvideerimine võib tuua kaasa trepikodade ja fassaadi kuluka remondi. Sellised tulekahjud tekitavad If Kindlustuse kogemuse põhjal korteriühistule keskmiselt kuni 50 000 euro suuruse arve.
„Paraku ei piirdu kortermajas puhkenud tulekahju või veeuputus ühe ruumiga ning lisaks korteritele saavad suure tõenäosusega kannatada ka trepikoda ja kelder. Samas pole aga enamasti ühistutel nii suurt remondifondi, mis kataks tõsised veekahjud, liftiremondi või uue katuse paigaldamise. Seega olenemata sellest, kuidas ja milline õnnetus teie kodumaja tabab, hüvitab ühistu sõlmitud hoone- ja vastutuskindlustuse leping tekkinud kahjud ning elanikud saavad jätkata tavapärast elurütmi,” sõnab Sondla.
Korteriühistu hoonekindlustus kaitseb neid hoone ühiseid osasid, mis n-ö tavalise korteri kodukindlustuse kaitse alla ei kuulu: katus, välisseinad, koridorid, kelder, kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid, samuti näiteks korterite rõdud, välisuksed, radiaatorid ning aknad.
Vastutuskindlustus hõlmab ehitise omaniku vastutust hoone ja selle juurde kuuluva maatüki ohutuse eest ning aitab ühistul maksta hüvitist kannatanule, kes näiteks libiseb ja vigastab end ühistule kuuluval liivatamata kõnniteel, või autoomanikule, kelle sõidukile kukub ühistu krundil olev puu. Suure kahju võib tekitada ka jääpurikate või lume langemine hoone katuselt, kui see kahjustab kolmandate isikute tervist või vara. Samuti hüvitab vastutuskindlustus ühistu süül tekkinud kahju korteriomaniku varale.
Risto Sondla sõnul on korteriomanikud enamasti hoolikad ja kindlustavad oma kodu, mõtlevad ette võimalikele probleemidele, kui majas peaks juhtuma veeavarii või kodutehnika hakkab streikima. „Aga nagu näha – ainult korteri kindlustamisest ei piisa. Uurige kindlasti järele, et teie ühistul oleks sõlmitud korralik hoone- ja vastutuskindlustus, sest siis ei pea te muretsema, kui väljas möllab jälle erakordselt tugev tuul!”