Kui kortermajas toimub näiteks veeavarii või tuleõnnetus, ootavad korteriomanikud ühistu juhatuselt probleemi kiiret lahendamist. Suurepärane, kui ühistul on olemas kindlustus või piisav remondifond. Ilma selleta on olukord leebelt öeldes nigel.
Kindlustus maksab ühe korteri kohta vähem kui üks euro kuus ja on selliste õnnetuste puhul suureks abiks.
Kuna korteriühistu kindlustus on igale kortermajale taskukohane, tasub tegutseda kohe ja kaitsta maja kindlustusega. Paraku ei tee seda täna nii mõnedki – ilmselt pigem teadmatusest, sest kulu kindlustusele ei ole korteri kohta kuidagi kõrge.
„Tõepoolest on paljud Eesti korteriühistud riskide vastu kaitsmata – seda kas teadmatusest või usutakse, et ega meiega midagi tõsist ei juhtu. Kahjuks on viimased aastad toonud kaasa rida juhtumeid, kus kortermaja pealtnäha väikesest gaasi- või elektririkkest alguse saanud tulekahju kahjustas kogu hoonet. Kindlustuse abita läheb hoone endise olukorra taastamine väga kulukaks, sest suured tule- ja veekahjud võivad küündida isegi sadade tuhandete eurodeni,” rääkis If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla.
Taoliste riskide eest saab korteriühistu end aga kaitsta korteriomanike kaasomandi kindlustusega ning vastupidiselt mõningatele arvamustele ei too kindlustuslepingu sõlmimine kaasa sugugi suurt kulu. Reaalsuses moodustab kindlustusmakse väga väikese osa kogu ühistu eelarvest, jäädes ühe korteri kohta keskmiselt ühe euro ringi või isegi alla selle.
NÄIDE
Kui 2500m2 üldpinnaga ühistu kindlustussumma on 2,5 miljonit eurot ja aastane kindlustusmakse on 375 eurot, siis ühe ruutmeetri eest tuleb maksta 15 senti aastas.
See tähendab, et 50m2 korteri kindlustuse kuumakse on vaid 63 senti.
Kindlustamist kaaludes ei tasu aga valiku tegemisel lähtuda kõige soodsamast pakkumisest, vaid ikka kindlustuslepingu sisust. „Üldiselt on If Kindlustusel kõik maja juurde kuuluv juba kaitse all, seega meie korteriühistu kindlustuse puhul pole vaja midagi eraldi valida. Uuemate majade puhul soovitame sõlmida laiendatud kindlustuse koos seadmete sisemise purunemise lisakaitsega ning lisada klaasikindlustus,” annab Sondla nõu. Veel tuleks tähele panna, et lisaks majakarbile saaksid kindlustatud ka muud rajatised, nagu mänguväljak, päikesepaneelid, prügimaja ja kuur.
Vanematel majadel, kus osad tehnosüsteemid on tõenäoliselt amortiseerunud, ei pruugi olla mõttekas võtta kõige laiemat kaitset, sest amortisatsioonist ja kulumisest tekkivaid tehnosüsteemikahjusid kindlustusseltsid paraku ei hüvitata. Seetõttu tasub vanemate hoonete puhul pöörata pigem tähelepanu nende renoveerimisele ning kindlustuskaitseks valida pigem tavariskid, nagu tulekahju, tugev tuul ja rahe, vandalism ning leke torustikust.
Kindlustussumma sõltub hoone olukorrast. Renoveerimine ning kaasajastamine sundventilatsiooni ja päikesepaneelide paigalduse näol tõstavad hoone taastamisväärtust, seega tasub ka kindlustussummat vähemalt nende tööde võrra kergitada. Kuigi kindlustusmakse suureneb tõenäoliselt proportsionaalselt koos kindlustussummaga, paraneb renoveerimisega hoone ohutus ning kokkuvõttes ei ole maksetõus kuigi märkimisväärne.
„Iga korteriühistu juhatuse südameasi peaks olema oluliselt vähendada ühistu ja seeläbi korteriomanike riske. Lisaks hoone kindlustamisele tuleb ka jälgida, et kindlustatud oleks ühistu vastutus, mille alla kuuluvad ühistu süül tekkinud kahjud — näiteks kui krundil olev puu kukub kellegi autole või keegi libiseb ja vigastab end ühistule kuuluval liivatamata kõnniteel,“ selgitas tootejuht.
Vastutuskindlustus hõlmab ehitise omaniku vastutust hoone ja selle juurde kuuluva maatüki ohutuse eest ning aitab ühistul maksta hüvitist kannatanule. Sondla sõnul juhtub nii mõndagi — palju kahjusid tekib tormidega, talvisel ajal hoone katustelt varisevate jääpurikate või lume tõttu on mõni inimene saanud viga või see on põhjustanud kahju kellegi varale. Ka on tekitanud kahjusid seintelt varisenud krohv või lahti tulnud vihmaveetorud.
Vastutuskindlustuse puhul on hea teada, et see annab kaitse ka kõigi korteriomanike varale, seda korterisse ulatuva kahju (näiteks üldine veekahju) või ka maja juures pargitud auto puhul, mida on lõhkunud tormiga puudelt kukkunud oksad.
„Seega tasub igal korteris elaval inimesel mõelda, kas ühistul on korteriomanike kaasomandi kindlustus sõlmitud või mitte. Ühelt poolt annab see kindlustunde, et korteriühistu kogutud remondifondi ei ole vaja iga õnnetuse puhul tühjendada ja ühistu liikmed ei pea tasuma oma taskust erinevaid kahjunõudeid. Teisalt saate kindluse, et ka Teie enda korterisse ulatunud kahjud hüvitatakse parimal võimalikul moel ja keegi ei hakka selle pealt kokku hoidma, kuna kogutud remondifond ei võimalda parasjagu paremat remonti pakkuda,“ lisas Sondla.